01.07.2019 muutus Eestis surma registreerimise kord. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.
Samas saavad lahkunu lähedased aga kohalikust omavalitsusest jätkuvalt taotleda matusetoetust. Toila valla matusetoetusest loe SIIT
Rohkem infot loe SIIT
Matused
Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.
Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.
Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.
Eesti kalmistute info - Eesti kalmistuportaalist (HAUDI) saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused.