Sotsiaalne kaitse on ühiskonna sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum. Tugev rõhk peab olema ennetustööl sotsiaalvaldkonnas, mille olemus on varajane märkamine ja sekkumine.
Kuna tänapäeva sotsiaaltöö tegeleb rohkem juba tekkinud probleemide lahendamistega, siis sotsiaalkaitse ennetustöö eesmärk on just nende võimalikke probleemide kaardistamine ja võimalusel ennetamine enne nende teket. Teostatakse seda läbi probleemsete elanikkonnagruppide monitoorimise ning selgitatakse välja põhjused, miks isik üldse satub riskigruppi. Seejärel töötatakse välja vastavad sotsiaalsete riskide maandamismeetmed.
Kõik see toimub tihedas koostöös teiste asutuste ja spetsialistidega sotsiaal-, meditsiini -, hariduse – ja õiguskaitse valdkonnast.
Tänapäeval on pandud rõhk ülevaldkondlikule ennetustegevusele.
Valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon on teaduspõhine suunis ennetusvaldkonna otsuste tegemisel ja ressursside eraldamisel. Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad.
Ennetus on oluline inimese elukaare vältel, aga teaduskirjandusele tuginedes on kõige mõjusam riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetuses töö laste ja noortega, mistõttu kontseptsioonis on suuremat rõhku pandud sellele sihtgrupile suunatud tegevustele. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle ka täiskasvanuikka, suurendades inimese heaolu, parandades toimetulekut ja mõjutades tervisekäitumist elu jooksul.
Kontseptsioon toetab erinevate teemavaldkondade ennetust, sh õigusrikkumised, ohutus, vägivald ja väärkohtlemine, uimastite tarvitamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal, ebatervislik toitumine, vaimse tervise häired, koolist puudumine ja kooli poolelijätmine, seksuaaltervis, töö erivajadustega lastega. Kõikide nende teemavaldkondade ennetus puudutab erinevaid osapooli ja ei saa olla vaid ühe osapoole vastutus.
Tõhus ülevaldkondlik ennetus on ühise eesmärgiga koostöö erivaldkondade spetsialistide vahel.
Toila valla tervise- ja heoluprofiil
