Jäätmehierarhia on süsteem, mis kujutab jäätmete käitamise erinevaid meetodeid ja prioriteete, et vähendada keskkonnamõjusid ja edendada jätkusuutlikku arengut. Jäätmehierarhiaal on tavaliselt viis peamist taset, millest igaühel on erinev prioriteet:

 

 

 

 

 

 

1. **Jätkusuutlikkuse ennetamine**: Jäätmete tekkimise vältimine on kõige tõhusam meetod jäätmeprobleemide lahendamiseks. See hõlmab toote kujundamist, tootmisprotsesside muutmist ja tarbimisharjumuste korrigeerimist, et vähendada jäätmete kogust.

2. **Jäätmete vähendamine**: Kui jäätmeid ei õnnestu vältida, on järgmine samm nende vähendamine. See võib hõlmata ressursside tõhusamat kasutamist või tarbimisharjumuste muutmist.

3. **Taaskasutamine**: See tähendab kasulikku kasutamist, kus jäätmeid edendatakse, et neid saaks taas kasutada, näiteks vanade toodete parandamine või ümberkujundamine.

4. **Materjalide ringlussevõtt**: Siin töötatakse jäätmed ümber, et saada uusi tooraineid, mida saab kasutada uute toodete valmistamiseks. Ringlussevõtt aitab vähendada vajadust uusi materjale eraldada ja vähendab keskkonnamõjusid.

5. **Energia taasalustamine**: Jäätmete põletamine või muude meetodite kaudu, et saada energiat, kui jäätmeid ei saa enam vähendada, taaskasutada või ringlusse võtta.

6. **Jäätmete jääk**: Viimane samm jäätmehierarhias on jääkide, sealhulgas prügilasse või muudesse lõpplahendustesse suunamine. See on kõige vähem soovitav lahendus, kuna see ei tuvasta jäätmete kauakestvat keskkonnamõju.

Jäätmehierarhia aitab kaasa keskkonnahoidlikule arengule ja julgustab inimesi ja organisatsioone tegelema jäätmete probleemidega tõhusamalt.