2022. aasta sügisel otsustasid Jõhvi ja Toila vallavolikogud alustada ühinemisläbirääkimisi eesmärgiga moodustada 2025. aasta oktoobrist, pärast kohalikke valimisi, ühtne omavalitsus. Ühinemise eesmärk on luua tugevam ja paremini toimiv omavalitsus, mis suudab pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning toetada jätkusuutlikku arengut nii piirkonna elanike kui kogu Ida-Virumaa jaoks.

Ühinemisläbirääkimiste töörühm ja protsess

Läbirääkimiste juhtimiseks moodustati töörühm, kuhu kuuluvad Jõhvi valla esindajatena vallavolikogu esimees Vallo Reimaa, majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Paul Paas, vallavanem Maris Toomel, abivallavanem Ilmar Aun ja endine abivallavanem Arvo Aller. Toila valda esindavad vallavolikogu esimees Etti Kagarov, aseesimees Kalev Naur, vallavanem Eve East ja vallavalitsuse liige Roland Peets. Läbirääkimiste protsessi koordineerivad arendusnõunikud.

Ühinemislepingu avalik väljapanek toimus 27. juunist kuni 23. septembrini 2024, mille jooksul said kõik Jõhvi ja Toila elanikud esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Nendest anti ülevaade avalikel seminaridel. Konsultatsioonifirma OÜ Cumulus Consulting koostas augustis ja septembris ühinemise mõjuanalüüsi, mis keskendus uue omavalitsuse majandusliku võimekuse hindamisele ja sotsiaaldemograafilisele prognoosile. Uuring on abivahendiks nii praegustele kui ka tulevastele otsustajatele.

Mõjuanalüüsi tulemused

Ühinemise peamised eeldused on seotud omavalitsuste funktsionaalse ja geograafilise ühtekuuluvusega. Jõhvi kui piirkonna regionaalne keskus saab tänu ühinemisele tugevamaks. Ühinemine parandab finantsvõimekust ning loob sünergia teenuste arendamisel ja sündmuste korraldamisel.

Miinuspoolelt on esile toodud investeeringute ebavõrdse jaotumise oht, poliitilise ebastabiilsuse risk ning võimalikud teenuste kättesaadavuse probleemid. Samuti teoreetilised finantsriskid, mis  võivad tuleneda mõlema valla varasemast tegevusest ning mille realiseerumise korral tuleb neid ühisest eelarvest maandama hakata.

Ekspertide sõnul on ühinemisel kaks universaalset positiivset mõju: finantsvõimekuse kasv ja tugevam spetsialiseerumine. Samuti paraneb piirkonna terviklik areng. Ühinemisjärgselt tuleks aga koheselt pöörata tähelepanu organisatsioonikultuurile ja struktuuride ühtlustamisele.

Oluline on ka identiteediküsimuste käsitlemine, mis võib mängida olulist rolli uue omavalitsuse edukuses. Ühinemise edukust mõjutavad nii üldine majanduskeskkond kui ka juhtide ja elanike usk ühisesse tulevikku.

Ühinemise tulemus

Kui ühinemine viiakse edukalt lõpule, tekib ligikaudu 16 000 elanikuga omavalitsus, millel on paremad eeldused olla tugev tõmbekeskus Ida-Virumaal ja koostööpartner nii riigile kui teistele omavalitsustele. Ühinemine loob võimaluse suurendada finantsvõimekust ja pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Lisaks on Jõhvi ja Toila valdades juba tehtud mitmeid olulisi reforme, mis muudavad ühinemisjärgsete muudatuste elluviimise lihtsamaks.

Edu sõltub aga suurel määral protsesside juhtimisest ning sellest, kuidas suudetakse ühendada kahe valla tugevused ja eripärad. Positiivne suhtumine ja soov leida uusi võimalusi suurendab tõenäosust, et uus omavalitsus saavutab eduka ja stabiilse tuleviku.

Avalikud seminarid

8. ja 10. oktoobril 2024 toimusid avalikud ühinemisläbirääkimiste seminarid Toilas ja Jõhvis, kus tutvustati ühinemislepingu avalikult väljapanekult saadud ettepanekuid, Cumulus Consultingu koostatud mõjuanalüüsi ning töörühma liikmed arutlesid ühinemise üle ning vastasid küsimustele.
Toilas toimunud seminaril osales peaaegu viiskümmend huvilist. Üks peamistest ettepanekutest avalikul väljapanekul oli säilitada valla staatus, mitte muuta seda ühinemise järgselt linnaks. Selle ettepanekuga ka arvestati ning edasi liigutakse valla staatusega. Samuti juhiti tähelepanu vajadusele spetsialistide järele, kes tegeleksid väikeste külade ja kogukondade jõustamisega. Tehti ettepanek koostada ettevõtluse arendamise profiil, mis lisati ühinemislepingu majanduse peatükki.

Toila elanikud väljendasid muret, kuidas tagatakse transport ja haridusteenuste kättesaadavus, eriti noorte jaoks. Selgitati, et ühinenud vald teeb koostööd usaldusväärse partneri, Ida-Virumaa ühistranspordikeskusega, et ühiselt leida parimad lahendused. Suurem vald tähendab rohkem elanikke, kellele tuleb tagada ligipääs ja transport, mis loob võimalusi uute transpordivõimaluste arendamiseks.

Jõhvis toimunud koosolekul oli osalejaid ligi nelikümmend ja kohal olid nii Jõhvi, Toila kui Kohtla-Nõmme elanikud. Kohtlanõmmekad küsisid sealse kultuurimaja kohta. Vastati, et lahendusena nähakse uue ning kompaktsema kogukonnahoone rajamist Kohtla-Nõmmele, kus kohapealne kultuuritegevus edaspidi jätkuda saaks. Tõdeti, et kuigi endise Kohtla valla Järve linnaosa lähedased külad ning ka Kohtla-Nõmme on ja jäävad paljude teenuste saamise osas seotuks Kohtla-Järvega, ei ole seal täheldatud soovi end suurlinnaga liita. Kostus ka üks kahtlev noot, et kas ühinemine siiski liiga kalliks maksma ei lähe – ühinemisega kaasnevad paratamatult ka mõningased kulud struktuuride ühtlustamise, osalise siltide ning sümboolika väljavahetamise ja muu säärase jaoks. See kulu tuleb aga lihtsalt ühekordselt kanda ja see ei ole midagi ülejõu-käivat. Samuti meenutas kahtleja 2016. aastat, kus oli arvamusi, et Jõhvi võiks ühineda üksnes nn Toila osaga. Vastusena kõlas, et tänast Toila valda uuesti tükeldama asudes ei jõutaks tõenäoliselt kuhugile välja ning praegu ette võetud teekond on siiski mõistlik lõpuni käia.

Edasised sammud

Järgmine samm ühinemisprotsessis on rahvaküsitlused Jõhvi ja Toila valdades. Hääletada on võimalik nii elektrooniliselt kui ka paberil. Elektrooniline hääletamine algab VOLIS süsteemis 11. novembril 2024 kell 00.01 ja lõpeb 16. novembril 2024 kell 20.00.

Paberil saab arvamust avaldada küsitluspunktides: Jõhvi vallavalitsuses (Kooli tn 2) 14. ja 15. novembril kell 11–19 ning 17. novembril kell 9–17. Kohtla-Nõmme raamatukogus (Kooli tn 6) 14. novembril kell 9-17, Toila vallavalitsuses (Pikk 13a) 15. ja 17. novembril kell 9-17.

Ühinemise suurem eesmärk on tõsta halduskvaliteeti, meelitada piirkonda noori spetsialiste ja peresid ning toetada kogukonnapõhist valitsemist, kus aktiivsed kogukonnad oleksid otsustusprotsessidesse kaasatud. Juhtrühma liikmed rõhutasid, et ühinemiseleping on alusdokument, mis annab suunised, kuid peale ühinemise lõpliku otsust hakatakse koostama arengukava, kuhu saab kõiki plaane detailsemalt lahti kirjutada ja kuhu saavad ettepanekuid teha kõik huvitatud isikud.