Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta

 

*************************************************************************************************************

Täiendav tasuta juriidiline nõustamine lapsevanematele

*************************************************************************************************************

Üksi elava pensionäri toetuse saamiseks peab aprillist kuni septembri lõpuni vastama kolmele tingimusele
Sotsiaalkindlustusameti PRESSITEADE 8. märts 2021

Selleks, et saada oktoobris 115 euro suurust üksi elava pensionäri toetust, peavad 1. aprillist kuni 30. septembrini olema täidetud kolm tingimust. Toetust makstakse neile, kes on vanaduspensionieas, elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle vanaduspension on alla 636 euro kuus.

Sotsiaalkindlustusameti pensioniteenuse juht Signe Viimsalu ütles, et üksi elava pensionäri toetust maksab amet automaatselt ilma ühegi taotluseta neile pensionäridele, kel on 1. aprillist kuni 30. septembrini täidetud kõik kolm tingimust.

„Toetuse tingimustes arvestatakse elukallidusega ja nii tõuseb ka toetuse saamise tingimuseks seatud pensionisumma igal aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse saamiseks jääma igakuise kättesaadava pensioni summa alla 582 euro, siis sel aastal on piiriks 636 eurot," rääkis Viimsalu. Tähele tasub panna, et iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensione ja sellega seoses pensionid veidi suurenevad. Sel aastal tõstab pensione ka erakorraline pensionitõus.

„Paneme südamele, et pensionär ise, tema sugulane või eestkostja jälgiks, et üksi elava pensionäri andmed rahvastikuregistris vastaks tegelikule olukorrale. Toetuse määramisel lähtub amet rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna tema lapsed on vanema juurde sisse kirjutatud, kuigi tegelikkuses on nad ammu välja kolinud," selgitas Viimsalu.

Üksi elamise faktil on siiski ka erandeid. Toetust on õigus saada ka eestkostjatel ning eestkostetavatel, hooldekodude elanikel ning inimestel, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, kuid kellega samale aadressile sisse kirjutatud inimene viibib hooldekodus. Andmed hooldekodus viibimise kohta saab sotsiaalkindlustusamet otse hooldekodudelt.

Kõigile, kelle andmed vastavad toetuse saamise tingimustele, maksab sotsiaalkindlustusamet toetuse automaatselt välja koos oktoobrikuu pensioniga. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel sel aastal üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib tal järgmine võimalus saada toetust järgmisel aastal.

Eelmisel aastal maksis sotsiaalkindlustusamet üksi elava pensionäri toetust ligi 89 900 inimesele kokku üle 10,3 miljoni euro.

Rohkem infot toetuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lisainfo:

Signe Viimsalu, sotsiaalkindlustusameti pensioniteenusejuht, signe.viimsalu@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, kaili.uusmaa@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5087370

*************************************************************************************************************

Veebileht tarkvanem.ee juhendab vanemaid lastekasvatamise keerulises töös

Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud veebileht  https://tarkvanem.ee/ koondab infot, nõuandeid ja nippe igas vanuses laste vanematele. Info ja nõuanded on jaotatud teemade ja vanusegruppide kaupa, et hõlbustada sisu kiiret leidmist. Lisaks toimib veebis e-nõuandla, kust saab vaadata nii varasemalt vastatud küsimusi kui ka ise nõu küsida, kui juba antud vastustest abi ei leia. Jooksvalt saab värskeid nõuandeid ja nippe ka Facebooki lehelt  https://www.facebook.com/tarkvanem/

*************************************************************************************************************

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda makstakse üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga. Toetust makstakse kõigile vanaduspensionieas olevatele inimestele, kes:  

*************************************************************************************************************
Tööealisi inimesi kutsutakse osalema abivahendite pilootprojektis

*************************************************************************************************************

Alates 1. detsembrist 2020 kaob täielikult paberil abivahendi kaart. Rohkem infot SIIT

Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

 

*************************************************************************************************************

Toila vald osaleb projektis "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" lähemalt loe SIIT

*************************************************************************************************************

Abitaja - telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele, üksikutele ja erivajadustega inimestele.
Teenus viib kokku abivajajad ja vabatahtlikud abistajad, et pakkuda ennast üksi tundvatele inimestele võimalust suhelda ja olla seeläbi paremini ühiskonda kaasatud.

Meile võib helistada ja registreeruda üle Eesti olenemata inimese emakeelest. Anname endast parima, et kõik, kes suhtlemist rohkem oma ellu vajavad saavad  just neile kõige sobilikuma vestluspartneri. Nii nagu ei oma tähtsust, kus Eestimaa paigas asub abivajaja ei ole piiranguks ka vabatahtliku asukoht. Kogu meie teenus käib telefoni teel, seega on seda mugav kasutada  kõikjal ja kõigil.

Kuidas teenus toimib ? Kes abi annavad ja suhtlevad? Abivajaja ja vabatahtlik registreerib end kodulehel https://www.abitaja.ee/abivajaja  või  https://www.abitaja.ee/vabatahtlik või telefonil 6500 650 . Andmete põhjal tehakse taustakontroll. Abitaja koolitatud nõustaja teeb esmase vestluse nii abivajajaga kui ka vabatahtlikuga, et kokku leppida talle sobivaim aeg esimeseks vestluseks ja  anda  teada, kes on valitud tema vabatahtlikuks/abisaajaks ehk vestluspartneriks. Sobiva paari paneb kokku Abitaja töötaja oma kogemuse ja saadud info põhjal. (sobivad helistamise ajad, sugu, huvid, vanus jmt kriteeriumid). Kokkulepitud päeval ja kellaajal, mis on mõlemale osapoolele teada, helistab vabatahtlik talle edastatud unikaalsel telefoni numbril. See telefoni number ühendub abivajaja telefoniga ning tekib kõne. Antud telefoni number saab olema iga kord sama paari ühendav number. Iga kõne lõpus lepitakse kokku uus kõne aeg. Ajapikku kujuneb välja usalduslik nö telefoni sõprus. Kõned on konfidentsiaalsed ja puudub võimalus muutuda koormavaks ja kedagi häirima hakata. Isikud on teineteisele tuvastamatud. Kõned on salvestatud, et vajaduse korral poolte huve kaitsta. Sideteenused on kasutajatele tasuta.

"Näen osakonnas tihti seda, et palju on üksikuid eakaid kellel, kas puuduvad lähedased või ei ole lähedastel aega eakat kuulata ning kui haiglas pöörab õde või hooldaja patsiendile tähelepanu ja kuulab ta ära, on inimene selle üle õnnelik ning tänulik. Arvan, et antud teenus on eakatele ja üksikutele inimestele väga vajalik, et inimesel oleks keegi kel oleks aega nende muresid või rõõme kellegagi jagada ja neid teinekord kasvõi ära kuulata." Heive Unt, Ida-Tallinna Keskhaigla Ortopeediakeskuse õendusjuht

"Istun nädalate kaupa üksi, mul ei ole mitte kedagi.  Aga muidu on väga kena, et see päev on sisustatud - iga teisipäeva õhtu 1-1,5 tundi jutustame. Temal on lapsed ja lapselapsed ja tore on kuulata neid tegemisi, minul seda ei ole..."  Külli, teenusekasutaja. Need on üksikud näited Abitaja teenuse tagasisidest.

Teenuse ja projekti kohta saab rohkem lugeda:

Abitaja koduleheküljelt - www.abitaja.ee
Pealinna lehest http://www.pealinn.ee/newset/abitaja-leiab-uksikule-eakale-voi-puudega-inimesele-telefonisobra-n258334
Vikeraadio Huvitaja saatest (lõik 5.15-22.25) https://vikerraadio.err.ee/1144967/huvitaja-soprussuhtlus-telefoni-teel-ehk-abitaja/1105713

Lisaküsimuste korral kirjutage info@abitaja.ee või helistage 56909217, mis on teenuse eestvedaja Sirli Haaviku isiklik number.

Sooviga suunata abivajaja või vabatahtlik abistaja registreerimisele, helistage 6500 650 või külastage www.abitaja.ee.

Abitaja teenust rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) projekti "Erivajadustega inimestele telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse väljaarendamine", projekti number 2014-2020.2.02.19-0274 kaudu.  Projektiga käivitatakse hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks telefonipõhine info-, nõustamis- ja suhtluskanal, mis vähendab hooldajate hoolduskoormust ja suurendab nende tööturul osalemise võimalusi.

Projekti viivad ellu Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Hiiumaa vald ja Surts Koolitus OÜ.

****************************************************************************************************

Alates 1. jaanuarist 2021 saavad puudega lapsed lapsehoiu,- tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu. Teenuste rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi toel on alates 1. jaanuarist üle antud kohalikele omavalitsustele.
Sotsiaalkindlustusameti puuetega laste tugiteenuste juhi Ebeli Berkmani sõnul muutub lapsevanema jaoks tugiteenuste saamine lihtsamaks ja kiiremaks, sest taotlemise protsessis kaob vahelt ära sotsiaalkindlustusameti hindamine. Lapsevanem peab teenuste saamiseks pöörduma edaspidi ainult oma kohaliku omavalitsuse poole, kes tagab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega lastele vajalikud teenused.

„Tänase teenusekorralduse miinus ja põhjus, miks seda ka muudeti, on see, et lapsevanem peab põhjendama teenuste vajadust mitmes asutuses – kohalikus omavalitsuses ja sotsiaalkindlustusametis, lisaks tegema korduvaid taotlusi ning ootama pikalt vastust. Uuest aastast selline topelt hindamine kaob ja lapsevanem saab suhelda ainult oma kohaliku omavalitsusega," rääkis Berkman.

Kohalikele omavalitsusele loob uus süsteem võimaluse ise hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ja saada ülevaade teenustele kuluvatest summadest ja vajalikest teenusmahtudest.

Uut süsteemi on mõnda aega katsetanud Saaremaa vald. Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku Gabriela Rooso sõnul tundub taoline muudatus enne projektiperioodi lõppu mõistlik, kuna kohalikel omavalitsustel tekib tervikpilt enda piirkonna laste ja perede teenusvajadustest, mis annab võimaluse paremini välja töötada teenuste taotlemise protsessi, planeerida teenuse osutajate koolitamist ning eelarvet.

„Näiteks võib tugiisik last abistada haridusasutuses õppes osalemisel või hooldus- ja igapäevaeluga seotud toimingute sooritamisel, õppetöövälisel ajal või hoopis kodus, et toetada perekonna toimetulekut. Kõikidel nendel juhtudel võib teenusvajaduse hindamine ning teenusele jõudmine olla natuke erinev ning lisaks vajavad ka tugiisikud vastavalt tööülesannetele spetsiifilisi teadmisi, et lapsi ja peresid tulemuslikult aidata," rääkis Rooso ning lisas, et see muudatus annab kohalikele omavalitsustele rohkem paindlikkust enda teenuste arendamisel.

Kui lapse teenuste vajadus on kohaliku omavalitsuse juhtumiplaanis hinnatud, siis teenuste saamine rahastuse muutumisel ei katke. „Oleme teavitanud ka lapsevanemaid, kes seni on teenuseid saanud läbi sotsiaalkindlustusameti ja soovitanud neil esimesel võimalusel pöörduda oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole ning leppida kokku teenuste jätkumine alates 1. jaanuarist. Teenuseosutajat ei ole vaja vahetada, sest kohalikul omavalitsusel on võimalik teenuste eest tasuda ka ESFi vahenditest," tutvustas Berkman aasta alguse muudatusi.

Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse summa järgmise kahe aasta peale on 13,6 miljonit eurot. Igale omavalitsusele on määratud konkreetne summa, mis sõltub sellest, kui palju lapsi 2019. aastal ESFi vahenditest teenuseid kasutas.

Sotsiaalkindlustusamet on ESFi vahendite toel alates 2015. aasta lõpust pakkunud raske ja sügava puudega lastele tugiisiku ja lapsehoiuteenust ning toetava teenusena ka transporditeenust. Teenuseid on aastate jooksul kasutanud kokku 2978 last. Teenuseosutajatele on sotsiaalkindlustusamet samal perioodil teenuste osutamise eest maksnud 27 miljonit eurot.

*************************************************************************************************************
Kas oled mõelnud, kuidas saad hakkama, kui Eestit tabab ootamatu õnnetus või looduskatastroof? On Sul koju varutud piisavalt toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et üle elada nädalane kriis? Igale Eesti inimesele on kättesaadav käsiraamat „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks". Sealt leiad lihtsad juhised, kuidas end ja oma peret ette valmistada vähemalt ühe nädala kestvaks kriisiolukorraks. Info on eesti, vene ja inglise keeles.

Paberil käsiraamat on olemas kõigis raamatukogudes üle Eesti ja peagi jõuab ka enamikesse koolidesse.

Internetist leiad juhised aadressil www.kriis.ee ja kasulikke näpunäiteid saad ka Naiskodukaitse tasuta mobiiliäpist „Ole valmis!". 

*************************************************************************************************************

MTÜ Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) avab Eesti Vabariigi 101. sünnipäevaks imetamise nõustamise telefoniliini.

SIETi kingitus Eesti Vabariigi 101. aastapäevaks on nii eesti- kui ka venekeelse nõustamisliini avamine alates 22. veebruarist 2019. Rinnaga toitmine on asendamatu viis pakkuda lapsele ideaalset toitu kasvamiseks ja arenemiseks. Enamus emasid on võimelised pakkuma lapsele piisavas koguses emapiima, aga imetamise alustamiseks ja õnnestumiseks vajavad nad õigel hetkel asjakohast  informatsiooni ja toetust. Telefonitsi saavad nõu küsida imikute ja väikelaste rinnaga toitmise kohta nii nende vanemad kui ka kõik teised teemast huvitatud inimesed. 

Telefoninumber on 5909 5500. 

Rohkem infot SIIT

*************************************************************************************************************

Üle-eestilisi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAKid) ja sealseid abisaamise võimaluste kohta vaata rohkem infot SIIT Võtke hetk ja vaadake, kus asuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kes seal töötavad ning mis seal vägivalla üleelanu heaks pakutakse ning tehakse. Video julgustab iga abivajat pöörduma. Üks pilt räägib rohkem kui 1000 sõna!

*************************************************************************************************************

Puudega inimese sõiduki parkimiskaart

2019.a. aasta jaanuarist hakkab kohalikele omavalitsustele puudega inimese sõiduki parkimiskaarte väljastama Eesti Puuetega Inimeste Fondi asemel Sotsiaalkindlustusamet. Parkimiskaart on kaart, mis lihtsustab liikumis- või nägemispuudega inimestel või nende saatjatel sõiduki parkimist. Muudatus on vajalik selleks, et parendada parkimiskaartide teenust ning luua lähitulevikus üle-eestiline andmebaas.
Edasi loe SIIT

*************************************************************************************************************

Alates 1.novembrist võimalik taotleda teise või enama lasteaias käiva lapse eest 100% kohatasu maksmise hüvitamist

Lasteaia rahastamine toimub Toila valleelarvelistest vahenditest ja lapsevanemate poolt kaetavast osast. Vanem maksab lasteaiamaksu, mis koosneb toidukulu päevamaksumusest ning osalustasust (lasteaia kohatasu).
Vallavolikogu 26.09.2018 istungil oli päevakorras lasteaias käivate laste eest kohatasu maksmisest vabastamine. Kuna vallas elavad lapsed käivad erinevates lasteaedades, sh ka väljaspoolt valla haldusterritooriumi ja tulenevalt koolieelse lasteasutuse seadusest võttis vallavolikogu vastu kaks määrust.
- Toila valla munitsipaallasteaias (Kohtla-Nõmme lasteaed, Voka lasteaed) käivate laste eest kohatasu maksmisest vabastamine.
Vanem vabastatakse kohatasu maksmisest teise või enama lasteaias käiva lapse eest 100% ulatuses tingimusel, et peres on kaks või enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald. Vanem esitab üks kord kohatasu maksmisest vabastuse saamiseks Toila Vallavalitsusele avalduse, milles on nimetatud lasteaed, laste nimed ja isikukoodid.
"Toila valla munitsipaallasteaedades lastevanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" määrus.
- Eralasteaias ja väljaspool Toila valda lasteaias käivate laste kohatasu tasumine
Rakenduvad samasugused soodustused kui munitsipaallasteaedades.  Soodustust 
reguleerib Toila Vallavolikogu poolt kehtestatud määrus „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord", mille kohaselt vanem esitab kohatasu maksmisest vabastuse saamiseks Toila Vallavalitsusele avalduse koos kuludokumentidega (mõlema lapse) lasteaia kohatasu maksmise kohta. Lasteaia kohatasu hüvitamiseks on õigus esitada taotlus korraga kuni kahe viimase kuu tasutud kohatasu eest."Sotsaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord" määrus

Avaldus "Sünnitoetuse ja valla eelarvest makstavate toetuste avaldus" leitav siit: http://toila.kovtp.ee/blanketid

Avaldus lasteaia kohatasu vabastamiseks või hüvitamiseks

*************************************************************************************************************

Enne lapsele uue abivahendi ostmist proovi seda üürides

Erivajadustega laste vanematel tuleb kooliaasta alguses lisaks koolitarvete ostmisele  pöörata tähelepanu ka oma lastele sobivate abivahendite soetamisele. Invaru abivahendikeskuse lasteterapeudid Helena Lõune ja Piret Kaasiku soovitavad aga abivahendi sobivuses veendumiseks selle ostuga mitte kiirustada ning abivahendit võimalusel esmalt pigem üürida.

Invaru abivahendikeskuse spetsialistid on nõustanud Eestis sadu liikumiserivajadusega lapsi ja nende peresid, et aidata leida neile sobiv abivahend. "Abivahendi vajadust ja erinevaid lahendusi tasuks esmalt hinnata koos terapeudi ja tehnikuga," soovitab Lõune, lisades, et ostuga ei maksa kiirustada, kuna abivahendit üürides selgub selle tegelik sobivus lapsele. "Abivahendi üürimine on mugav ja soodne viis parima lahenduse leidmiseks, seda eriti väikelaste puhul, kes kasvavad kiiresti ning kelle vajadused võivad sellest tulenevalt üsna kiirelt muutuda."

Parima lahenduse leidmiseks kutsu spetsialistid koju

Invaru lasteterapeudid tõid välja, et sageli ei tea lapsevanemad, et Invaru terapeudid ja tehnikud on valmis külastama peresid ka nende kodus, lasteaias, koolis või päevakeskuses üle terve Eesti. "Visiitidel on meie terapeutidel abivahendid juba kaasas ning laps ja pere saavad selle sobivust kohapeal proovida. Sageli saame kaasa võetud abivahendi ka kohe kliendile üüriks väljastada," räägib Kaasiku. Ta lisab, et koos terapeudi ja tehnikuga reguleeritakse abivahendi mõõdud vastavalt lapse vajadustele ja  õpetatakse peredele ka vahendi õiget kasutamist. Kõik üüritavad vahendid läbivad terapeutide kinnitusel enne n-ö uuele ringile minekut desinfitseerimise-puhastamise ja tehnilise kontrolli.

Laste ja nende perekondade vajadused on väga erinevad, lisaks mängivad abivahendite valikul olulist rolli nii kodune kui kooli õpikeskkond. "Abivahendeid kasutab iga laps just seal, kus ta viibib, sellest tulenevalt on oluline õpetada abivahendite kasutamist ja kohandamisvõimalusi ka lapse tugivõrgustikule. Tihti on lapsevanematel soov abivahendeid kasutada nii kodus kui ka koolis, seega tekib vajadus kahe ühesuguse abivahendi järgi," ütleb Kaasiku.

Vanemate teadlikkus abivahendite osas on kasvanud

Invaru abivahendikeskuse 25-aastane tegutsemiskogemus näitab, et vanemate teadlikkus lastele mõeldud abivahenditest on märgatavalt kasvanud. "Täna osatakse küsida väga konkreetseid lahendusi. Meie terapeudid ja tehnikud lähenevad igale lapsele individuaalselt ning abivahendid valitakse koostöös vanematega igale lapsele personaalselt," sõnab Lõune.

Üheks populaarsemaiks tooteks on Invaru lasteterapeutide sõnul eriiste, mis tagab lapsele õige istumisasendi ning kõrguse, toestab keha ja vajadusel pead. Eriistmetele on võimalik lisada ka ette laud, küljetoed, käetoed ning erinevaid kinnitusrihmasid keha ja istumisasendi toetamiseks.

Teiseks levinud tooteks on lasteterapeutide sõnul kärud, mis lihtsustavad transporti nii kodust kooli kui ka õpikeskkonna siseselt. Saadaval on erinevaid kärusid, lähtuvalt toestusvajadusest - kergkärud, vähem toestust vajavatele lastele ning suuremate kohandusvõimalustega kärud, mille abil saab istumisasendit enam toestada. 

Erivajadustega lapsi ning nende vanemaid nõustavad Lõune ja Kaasiku tuletavad lapsevanematele meelde, et uue kooliaasta alguses tuleks tähelepanu pöörata nii abivahendi seisukorrale kui ka soodustingimustel soetamiseks vajalike dokumentide olemasolule. "Kindlasti tuleks veenduda ka selles, et ega abivahend pole suvega lapsele väikseks jäänud ning vajab seetõttu reguleerimist või kohandamist," rõhutab Lõune

Abivahenditele saavad soodustust kuni 16-aastased lapsed kehtiva puudeotsuse ja arstitõendiga, milles on välja toodud abivahendi vajadus. 16-26-aastased õpilased ja üliõpilased saavad 90% riigipoolset soodustust, kui neil on olemas kehtiv puudeotsus, koolitõend ning abivahendi vajadust näitav arstitõend. Abivahendeid saab väljastada, kui eelmainitud dokumendid on kaasas koos isikliku abivahendi kaardiga. 

25. tegevusaastat tähistav Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul kuni 10 000 abivajajat

Invaru abivahendikeskus
meedia@invaru.ee
+372 5262227

 

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi

Alates 2018 aasta 1. juulist tekib sügava puudega täisealise isiku töötavatele hooldajatele ja lähedastele uus võimalus saada lisapuhkepäevi. Puhkusevõimalust saab kasutada sügava puudega isiku lähedane, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud ametlik hooldaja. Aastas saab võtta oma tööandja juurest kuni viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu alampalga määras.

 

Puudega laste vanemate lisapuhkepäev. Täpsemalt loe SIIT

Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised

 

Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastujatele

Sotsiaalkindlustusamet alustas sel aastal uue projektiga „Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastujatele", mida rahastatakse ESF- projekti raames. Selle projekti käigus saavad tuge oma elu alustamiseks noored, kes lahkuvad asenduskodudest, hooldusperest või eestkosteperest ja vajavad täiendavat abi iseseisvuse suurendamiseks ning oma elu sisse seadmiseks.

Alustades iseseisvat elu, puutuvad noored tihti kokku teistsuguste teemadega kui varem. Elukorralduse muutus võib olla üsna järsk ning üksinda võib uue olukorraga kohanemine olla raske ja aeganõudev. Et selliste muutustega sujuvamalt harjuda ning õppida ise oma elu korraldama, ongi ellu kutsutud tugiisikuteenus.

Tugiisik saab aidata noorel suhelda erinevate ametiasutustega (nt kohalik omavalitsus, pank, Maksu- ja tolliamet, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet vms); tutvustada, millised õigused ja võimalused on tal erinevate toetuste ja teenuste saamiseks; kuidas erinevaid avaldusi ja taotlusi vormistada vms. Tugiisik võib aidata rahaasju planeerida ning koostada kulude-tulude eelarvet ja õpetada igapäevaseid kulutusi kontrolli all hoidma, et raha harjumatusest kiiresti käest ei libiseks. Tugiisik saab juhendada ka igapäevaelu küsimustes (nt majapidamistööd, toiduvalmistamine). Samuti saab tugiisik aidata leida sobivaid võimalusi karjäärinõustamiseks, õppimiseks või töötamiseks, anda nõu tööle kandideerimisel, töökoha hoidmisel jms. Iga noore puhul seatakse just tema vajadustest lähtuvad eesmärgid.

Kui noor, kes on kasvanud asendushooldusel, saab varakult lapsevanemaks, saab tugiisik ka siin toeks olla – nt aidates suhelda arstidega ning jälgides, et vanem ja laps kokkulepitud ajal arsti juurde jõuaksid; hoides silma peal, et noor saaks lapse eest hoolitsemisega hakkama ning vajadusel otsides koostöös kohaliku omavalitsusega noorele perele vajalikke tugiteenuseid.

Tugiisikuteenus on mõeldud nii neile noortele, kes on just iseseisvat elu alustamas, kui ka neile, kes on juba mõnda aega tagasi iseseisvalt elama asunud, kuid kellel on tekkinud probleeme toimetulemisega ning oleks vaja tuge. Kui hoolduspere (kel on sõlmitud KOViga lapse perekonnas hooldamise leping) või pere, kelle juures on kasvanud ja täiskasvanuks saanud eestkostel olev laps (nt vanavanemate juures) leiab, et noorele oleks kasuks tugiisikuteenus, peaks pöörduma selleks kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus leiab tugiisiku koostöös teenuse korraldajaga, OÜga Keerub (kontaktisik Ivika, ivika@keerub.eu). 

 

Töövõimet hindab juulist töötukassa

Tänavu 1. juulist tuleb pikaajalise tervisehäirega inimestel minna esmakordseks töövõime hindamiseks sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassasse. Kel juba on kehtiv töövõimetus, on oodatud hindamisele isikliku korduvekspertiisi tähtajal – 2016. aasta sees sotsiaalkindlustusametisse ja 1. jaanuarist 2017 juba töövõime hindamiseks töötukassasse. 

Arne Kailas,
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht

Juuli algus toob töövõimesüsteemis muudatused esialgu vaid neile inimestele, kel ei ole varem püsivat töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda enne 2010. aastat. Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb ära käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ning seejärel esitada taotlus töötukassale.

Töövõimet hindab inimese esitatud taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, kes küsib vajadusel lisainfot ka teistelt sama inimesega tegelenud arstidelt ja spetsialistidelt. Seejärel teeb töövõime kohta otsuse ja maksab töövõimetoetust töötukassa.

Praeguste töövõimetuspensionäride ja teiste püsiva töövõimetusega inimeste töövõime hindamise aeg sõltub sellest, millal saabub uus korduvekspertiisi tähtaeg. Kui see on juba tänavu, tuleb endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse. Kui tähtaeg on näiteks tuleva aasta märtsis, tuleb pöörduda juba töötukassasse, ning kui tähtaeg on näiteks 2019. aasta juulis, tuleb töötukassasse pöörduda alles kolme aasta pärast.

Mis muutub uue hindamisega?

Kui hindamine on läbitud, saab inimene töötukassalt otsuse, kas tal on täielik, osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kaovad ära harjumuspärased protsendid.

Osalise ja puuduva töövõime korral on inimesel pärast hindamist õigus saada töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene saab töötukassalt toetust olenemata sellest, kas ta töötab, ei tööta või otsib tööd. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse aktiivsust. See tähendab tööotsimist, töötukassa teenustel osalemist (sh koolitus, rehabilitatsioon), töötamist, õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist.

Töövõimetoetus on 2016. aastal puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas ning osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas. 30-päevases kuus tähendab see vastavalt 337,5 ja 192,3 eurot. Toetuse suurus sõltub ka sissetulekust: kui kuu sissetulek ületab 90-kordset päevamäära (2016. aastal 1012,5 eurot bruto), väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti. See tähendab, et toetus väheneb alles siis, kui vähenenud töövõimega inimese brutopalk ületab 1012,5 eurot.

Maksusoodustuse saamine tööandjale lihtsamaks

Lisaks eelnevale muutub lihtsamaks ka sotsiaalmaksu hüvitamine. Nimelt, riik maksab vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise ning alates 1. juulist liigub ka see töötukassa alla ja saab lihtsama korralduse. Kui praegu tuleb tööandjatel sotsiaalmaksu hüvitamise taotlus esitada iga kuu, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest.

Sotsiaalmaksu hüvitatakse töötaja eest, kellel on nn vana süsteemi järgi vähemalt 40-protsendine püsiv töövõimetus ning uue süsteemi järgi osaline või puuduv töövõime. 2016. aastal on see summa kuni 128,70 eurot kuus. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel.

Rohkem infot töövõimereformi kohta ning kuidas ja millal taotleda töövõime hindamist leiab veebiaadressiltwww.töövõimereform.ee. Samalt lehelt leiab ka kõik vajalikud viited töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti pakutavatele teenustele. 

  •  
  •  

Ohvriabi

Riik on pakkunud ohvriabi juba üksteist aastat ja tänane ohvriabi klient ei ole enam see, kes on eelnevalt kõik ametiasutused läbi käinud ja tuleb oma pahameelt meie juurde välja elama. Täna tuleb ta meie juurde kindla teadmisega  sest teab, et see on koht, kus ta ära kuulatakse , antakse abi ning toetatakse emotsionaalselt. Ohvriabisse pöördumiseks piisab, kui inimene tunneb ennast kannatanuna.

Ohvriabi on  tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Ohvriks langemine mõjutab inimese füüsilist, emotsionaalset ja majanduslikku seisundit, millega võib kaasneda tema toimetuleku halvenemine. Nõustamine aitab ohvril mõista enda olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse toimetulekuks. Õigus pöörduda ohvriabisse ja saada nõustamist on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.

Ohvriabitöötajad pakuvad meie poole pöördunutele emotsionaalset tuge  ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Vajadusel juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega. Hea koostöö on Viljandimaa naiste tugikeskuse, sotsiaalosakondade ja politseijaoskonna töötajatega. Ohvriabikeskusesse võib kohale tulla, kuid nõu võib küsida ka telefoni teel. Kui inimene soovib, võib ta jääda anonüümseks.

Riik pakub võimaluse hüvitada süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele vajaduse korral psühholoogilise abi kulutused, kui nende toimetulekuvõime on süüteo tõttu vähenenud. Hüvitise saamise eeldus on süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse alustamine. Hüvitist saab taotleda kolme aasta jooksul pärast süüteo toimepanemist. Taotleja peab hüvitise saamiseks pöörduma ohvriabitöötaja poole.

Üle poole ohvriabisse pöördujatest on perevägivallaohvrid. Alates 2011. aastast on perevägivallakuritegude osakaal nii kõigist kuriteoliikidest, kui ka vägivallakuritegudest pidevalt kasvanud. 2015 moodustus perevägivald kõigist kuritegudest hinnanguliselt kümnendiku. Kasvanud ei ole mitte kuritegude arv, vaid meie teadlikkus nende toimumisest. See tuleneb riigi poolsest panusest probleemile tähelepanu juhtimisel ning seetõttu tegeletakse sellega süvitsi, mille läbi on kasvanud ka inimeste teadlikkus.  Inimesed  saavad tuge ja leiavad endas  julgust olukorda muuta otsides lahendusi. Siit ka meiepoolne, ohvriabitöötajate üleskutse: probleemi märgates, ärge jääge kõrvaltvaatajaks, võibolla just Teie olete see, kelle abist sõltub teise inimese heaolu ja turvalisus.

Politseiametnikud on ohvriabitöötajatele väga olulised võrgustikupartnerid. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel annab võimaluse kiiremalt ja tõhusamalt vägivallale reageerida ning ohvrile parimat abi pakkuda. Kasvanud on ka ennetustöö, näiteks käiakse koos politseiametnikega  koolides rääkimas kohtinguvägivallast. Selgitustöö aitab noortel juba suhte algul ära tunda märke, kuidas vägivald võib avalduda. Lisaks õpetame, kuidas sellises olukorras käituda.

Igaüks võib sattuda keerulisse olukorda, kus vajab sellest väljatulekuks teiste abi ja toetust. Oluline  on mitte jääda oma muredega üksi – koos ohvriabitöötajaga on võimalik leida lahendusi.

Info ohvriabi ja lepitusteenuse kohta, ohvriabi töötajate kontaktandmed

Virumaa Ohvriabikeskused asuvad:

Jõhvis: politseimajas aadressil Rahu 38, telefon on 337 0778; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kohtla-Järvel: pensioniameti majas aadressil Pärna 24, telefon on 339 5712; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Narvas: politseimajas  aadressil Vahtra 3, telefon on 357 9028; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee