Sünni registreerimise avalduse võib esitada lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja
» Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks (vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta)
» Omavahel abielus mitteolevad vanemad peavad avalduse esitama koos kohapeal
Vajalikud dokumendid:
- tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta
- vanema(te) isikut tõendavad dokumendid
- abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse
Koostatud sünnikande põhjal kantakse lapse andmed rahvastikuregistrisse, kusjuures elukoha aadressiks märgitakse talle ema elukoha aadress alates sünni kuupäevast.
Alaealine lapsevanem
Alaealine lapsevanem ei saa üksi lapse sündi registreerima tulla. Selleks peab ta kaasa võtma oma vanemad ja sündinud lapse seadusliku esindaja, kas siis eestkostja või eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse esindaja. Alaealine ema-isa saavad oma lapsega seonduvaid asjatoimetusi ise teha, kui nende teovõimet on kohus eelnevalt laiendanud.
Lapse eesnimi
· Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse
· Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest.
· Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
· Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:1) tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv; 2) isiku soole mittevastavat nime; 3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Erandi võib teha juhul , kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
- Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama eesti õigekirjareeglitele (nimes ei tohi olla võõrtähti c, q, w, x, y; nime kirjapilt ja hääldus peavad kokku käima). Panna ühte nimesse kokku näiteks c ja õon uue seaduse mõttes sobimatu.
Mõned näited nimedest, mida keelenõuanne on lubanud lastele panna:
Rent Oliver, Birk, Alicia, Jessika, Rebecca, Matthias, Lalita Devi, Marius, Andreo, Grete, Jenny-Ly.
Nimesid, mida keelenõuanne pole soovitanud panna:
Kättlin – vastuolus eesti õigekirjareeglitega, saaks olla Kätlin;
Marjetha – sobib nt Marjeta.
Seega:
Carolina või Käroliina, aga mitte Cärolina või Caroliina;
Christopher või Kristofer, aga mitte Gristopher.
Nimeseadus
Lapse perekonnanimi
Lapsele antakse:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud. Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.
Hooldusõigus
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Elektrooniline voldik.
