Looduskeskkond

Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org.

Põhja-Eesti paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Suurem osa paekallast on looduses järsu nõlvaga, mille jalamiosa on mattunud rusukalde või mereliste setete alla.

Pankranniku paljandis avanevad kambriumi setted (sinisavi, liivakivid), ülemises osas ordoviitsiumi settekivid (liivakivid, diktüneemakild, glaukoniit ja mitmesugused liivakivid).

Kirde-Eesti lavamaa, mis ulatub keskmiselt 30-50 m kõrgusele üle merepinna, on õhukese pinnakattega ala, kus aluspõhi ulatub maapinna lähedale. Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad, keskmiselt 10-15 m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud, mida on kujundanud mandrijää. Paelava lõhestab merre laskuv Pühajõe org.

Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustavad soode- ja metsaderikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu põhjaosa. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida hetkel ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. Maastikupildis domineerivad inimese poolt maapinnal ümber paigutatud või maapõuest välja toodud kivimid ja setted ning kunstlikult loodud moodustised (puistangud).

Valla territooriumit veestavad Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõed oma lisajõgedega. Kaks suuremat jõge on Pühajõgi ja Sõtke jõgi, mis mõlemad suubuvad Soome lahte. Pühajõega ühinevad Toila valla territooriumil Rausvere jõgi ja Mägara oja, Sõtke jõega Voka jõgi. Maakonna territooriumil on palju järvi (70 neist on suuremad kui 1 ha), Toila valda jääb neist 3 (Isanda järv, Kastjärv, Peenjärv).

Vallal on pikk merepiir koos Eesti ilusaima ja kőrgeima pankrannikulőigu - Ontikaga. Vanaaegkonna kivimite tundmaőppimisel on pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkőige kambriumi ja alamordoviitsiumi suurejoonelise paljandina. Unikaalse looduse säilitamiseks on loodud Ontika maastikukaitseala. 1996.a. valis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Pőhja - Eesti pankranniku meie kodumaa looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on pankrannik esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Ontika pankranniku 5,5-6,0 km matkarada on üks lülikene Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni poolt kavandatud rahvusvahelisest jalgsimatkarajast E9. Loodusjőud on miljonite aastate jooksul kujundanud 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu ning Eesti kőrgeima -25 m - Valaste joa. Langevast veest uhutud ja taimkatteta Valaste järsaku kaljuseinas on kőige parem vaadelda Pőhja-Eesti paekalda klindipaljandi läbilőiget kihtide kaupa. Kaunis on juga ka talvises jäärüüs. Valaste juga on nii valla kui ka maakonna vaatamisväärsus,mille on meie jaoks loonud loodus oma vőitmatus jőus. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Pőhja - Eestis mindi üle pőlispőllundusele ning hakati matma nn. Tarandkalmetesse.

Kliima on mõõdukalt niiske. Olulist rolli omavad Põhja-Atlandilt sisse tungivad merelised õhumassid. Neid saadavad sademed ja temperatuuri mõningane langus suvisel perioodil ning pilvisus, lumesajud, jäätumised ja tuisud talvel.

Toila vald on rikas maavarade poolest: turvas, põlevkivi, kasutamata rauamaagivarud, savi, liiv ja lubjakivi, kruus. Üleriigilise tähtsusega maardlatest on vallas põlevkivi maardla.