Kriisiolukorras peab iga inimene ise hakkama saama vähemalt ühe nädala jooksul. Seetõttu ongi väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras käituda ning enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta.
Mõtle läbi millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud.
Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna!
Mida teha elektrikatkestuse korral?
*Lülita välja elektriseadmed.
*Kui võrguettevõte ei ole sind elektrikatkestusest teavitanud, teata sellest oma elektrienergia võrguteenuse pakkujale (vaata abinumbreid).
*Kasuta alternatiivseid lahendusi kodu kütmiseks, vee kättesaamiseks, toidu valmistamiseks ja info saamiseks. Sooja hoidmiseks ole võimalusel mitmekesi ühes ruumis, hoia uksed ja aknad kinni.
*Hoidu külmkapi ja sügavkülmiku /sagedasest avamisest, et toiduained säiliksid kauem.
*Aku- ja patareitoitel olevaid seadmeid, sh telefoni, kasuta säästlikult ja ainult vältimatu vajaduse korral. Telefonis lülita välja palju energiat vajavad rakendused.
*Kasuta alternatiivseid energiaallikaid (generaator, akud, patareid jm) säästlikult ja vaid vältimatu vajduse korral. Nii pikendad nende tööaega.
*Kui sa ei saa elektrikatkestuse korral kodus ise ohutult hakkama pöördu abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
Riigiinfo telefon 1247
Elektrikatkestusi saad jälgida ka Elektrilevi kaardirakenduselt
*Lae täis akupank, mida saaksid elektrikatkestuse ajal kasutada
*Kui Sul on raadio, mis töötab patareidega, siis kontrolli patareide seisukorda ning vajadusel osta uued patareid
*Kui Sinu maja veevarustus sõltub elektrist, siis varu piisavalt joogivett
*Pane valmis küünlad ja taskulambid
*Katkestuse korral lülita välja elektriseadmed
Mõtle läbi, millised varud sul on kodus olemas ja milliseid tuleks täiendada. Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik, poodi ei saa joosta või on mõni eluks vajalik teenus katkenud. Sellistes olukordades on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt 7 päeva. Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav.
Siin on mõned põhimõtted, mida järgida:
*Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett ja toitu, sh imikutoit ning koduloomade toit. Vali toiduaineid, mis ei rikne liiga kiiresti (nt pakisupid, püreepulbrid, purgiroad, kuivikud, konservid, kommid, halvaa, küpsised jm).
*Varu koju piisav kogus ravimeid ning esmatarbekaupa.
*Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad, tikud.
*Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
*Kontrolli, et autol oleks paak alati täis või pooltäis.
*Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
*Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk, taskulamp.
*Varu koju piisav kogus sularaha.
*Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
*Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa (nt elektrikatkestus). Samuti lepi lähedastega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate (kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida).
*Koosta loetelu olulisimate isikute ja asutuste kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti tegutseda.
Olulised ohuteavituskanalid, mida kriisi korral jälgida või millest infot oodata on muuhulgas EE-ALARM ehk sms-teavitus, raadio ja sireenid. Kriisis saab kõige värskemat infot ohuolukorra kohta veebilehelt: kriis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247.
Kriisiks valmistumisel on kõige käepärasem ja informatiivsem vahend info saamiseks ohuteavituse juhend-trükis. Infobrošüüris saab lugeda, kuidas tagada enda ning oma lähedaste turvalisus hädaolukorras või ka sõjalise kriisi korral. Samuti sisaldab trükis juhiseid, kuidas toimida ohusireenide käivitumise või evakuatsiooni korral ning mis on varjumise põhimõtted.
Toila Vallavalitsus sõlmis häirekeskusega koostöö kriisiinfo telefoni kasutamiseks.
Kriisiinfo telefoniga (KRIT) liitunud omavalitsuse elanikud saavad erakorraliste sündmuste korral helistada tasuta 1247 numbrile, et saada kriisis ametlikku ja usaldusväärset teavet ning käitumisjuhiseid. Toila Vallavalitsus sõlmis selleks häirekeskusega koostööleppe 2024 aasta märtsikuus.Lähemalt teenusest saab lugeda SIIN.
Numbrile 1247 saavad elanikud helistada ka siis, kui parasjagu mõnda kriisi käimas ei ole – siis toimib liin tavapärase riigiinfo telefonina. Riigiinfo telefonilt saab küsida ja anda infot maantee, pääste ja keskkonna alastes küsimustes ning PPA dokumentide taotlustega seotud teemades. Tegemist on hädaabinumbri 112 kõrval tegutseva infonumbriga, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. 1247 operaatorid jagavad teavet eesti, vene ja inglise keeles.
Avalik varjumiskoht on eelkõige mõeldud neile, kes on ohuhetkel selle lähedal. Kui viibid tööl või kodus, tuleks ohu korral jääda paigale ja leida varjumiseks lähim akendeta ruum või kelder. Avalikud varjumiskohad on märgistatud tsiviilkaitse sümboliga. Nende asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele.
Enda piirkonna avalike varjumiskohti saad vaadata Maa-ameti geoportaalist.
Toila vallas on hetkel ametlik avalik varjumiskoht Kohtla-Nõmme Kool (Ida-Viru maakond, Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Kooli tn 6).
Rohkem infot varjumisest saab lugeda SIIN
Korteriühistute hädaolukorraks valmistumine
Korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui kodus kaob vesi, kaugküte või elekter. Päästeamet on koostanud põhjaliku juhise kuidas korteriühistu peaks kriisiks valmistuma. Info leiad SIIT.
Samuti peavad korteriühistud suurendama korterelamute varjumise võimekust. Päästeamet on välja töötanud soovitused tegevusteks, millega saab kohandada korterelamute keldrid varjumiseks.
Korteriühistud saavad Päästeametilt küsida nõustamist nii tuleohutuse kui ka kriisiks valmistumise teemadel. Loe lisaks: eesti keeles ja vene keeles
https://www.rescue.ee/et/korteriuehistu-noustamine
Erinevaid kriisiks valmistumise infomaterjale leiab ka SIIT.