Jahedate ilmade saabudes otsivad hiired ja rotid sooja pelgupaika – sageli meie kodudest. Oma tegevusega võivad nad saastada toiduaineid, kahjustada hoonete konstruktsioone ning ohustada nii inimeste kui ka koduloomade tervist. Närilised levitavad haigustekitajaid ja parasiite, näiteks leptospiroosi, salmonelloosi, puuke, lestasid ja kirpe. 

 

Seetõttu on oluline tegutseda ennetavalt ja võtta kasutusele tõrjemeetmed.

 

Ennetus on kõige tõhusam

Esimese sammuna tasub keskenduda ennetavatele meetmetele – hoida puhtust, eemaldada toiduallikad ning takistada närilistel hoonesse pääsemist.

 

 

Lõksud on ohutumad kui mürk

 

Kui ennetusmeetmetest ei piisa, tasub enne keemiliste vahendite kasutamist püüda närilisi lõksudega. Need on ohutum valik nii inimesele kui ka keskkonnale. 

 

Mõned lõksud on koheselt surmavad, teised jätavad lõksu sattunud looma ellu. Soovitav on kasutada esimesi, sest eluslõksu sattunud näriline tuleb inimesel kiirelt hukata, et vältida looma piinlemist. Nende vabadusse laskmine ei ole mõistlik. 

 

Lõksud asetage näriliste käiguteedele, näiteks seina äärde või mööbli alla. Paigutamisel veenduge, et need ei ohustaks lapsi ega lemmikloomi. Meelitava söödana võib kasutada pähklivõid, juustu või peekonitükke. 

 

Näriliste harjumiseks tasub esimestel päevadel kasutada sööta mitteaktiveeritud lõksus. Seejärel aktiveerige lõks ja jälgige, et sööt oleks kogu aeg olemas. Lõkse tuleb regulaarselt kontrollida ja tühjendada, et teised närilised lõksu ei pelgaks ja tõrje oleks tõhus.

 

Oluline: ka surnud närilisega kokkupuutel on oht haiguste ja parasiitide edasi kandumiseks, seetõttu ei tohi seda katsuda paljakäsi, vaid kasutada kilekotti, kaitsekindaid või tange. Asetage surnud näriline kahekordsesse kilekotti ja teisaldage olmeprügina kaanega kaetud konteineris. 

 

Mürk kui viimane abinõu

Kui lõksud ei anna soovitud tulemust, võib tõrjeks kasutada näriliste mürki ehk rodentitsiidi. 

Näriliste mürgid on biotsiidid – enne nende kasutamist lugege alati hoolikalt etiketti ja järgige kõiki juhiseid. Kõik oluline info, sealhulgas lubatud kasutusala, juhised ja Terviseameti antud loa number, on märgitud pakendil.

 

Veenduge, et toode sobib koduseks kasutuseks. Hiire- ja rotimürgid on müügil mürksöödana, kas teradena, pelletitena, pastana, geelina või plokina. Koduseks tõrjeks on soovitav osta vaid kohe vajaminev kogus ning mitte hoiustada suuremat hulka.

 

Enamik Eestis müüdavaid mürke on nn antikoagulandid, mis takistavad vere hüübimist ja põhjustavad närilise surma 3–10 päeva jooksul pärast sööda tarbimist.

 

Mürksööta ei tohi jätta lahtiselt, selle asemel tuleb kasutada rikkumiskindlaid söödamaju. Näriliste mürgid on ohtlikud ka inimestele, eriti lastele, ning samuti loomadele ja lindudele. Kuigi näriliste mürgid sisaldavad kibeainet, et takistada lastel nende söömist, tuleb need siiski paigaldada lastele ja koduloomadele kättesaamatusse kohta. 

 

Mürksööta ei tohi kasutada pidevalt. Kui 35 päeva jooksul ei ole rodentitsiidi mõju märgata, tuleb ühendust võtta kahjulike organismide tõrje teenuse osutajaga. Spetsialistil on õigus kasutada ka teistsuguste toimeainetega näriliste mürke.

 

Kui närilisi ei ole enam märgata, tuleb ülejäänud mürk eemaldada ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

 

Kui juhtub õnnetus

Mürgistused juhtuvad enamasti suu või naha kaudu. Kui kahtlustate mürgistust, võtke koheselt ühendust mürgistusteabekeskusega telefonil 16662 või arstiga ning hoidke mürgi pakend käepärast. 

 

Kui lemmikloom on söönud mürki või mürgitatud närilist, pöörduge viivitamatult loomaarsti poole.