Kuidas saada füsioterapeudi, kliinilise psühholoogi või logopeedi vastuvõtule?
Tervishoiuspetsialist on kliiniline psühholoog, füsioterapeut või logopeed, kes on võrdsustatud tervishoiutöötajaga.
Alates 2024. aastast saavad kliinilised psühholoogid, füsioterapeudid ja logopeedid või nende teenuste osutajad sõlmida otselepingu Tervisekassaga, mis võimaldab neil pakkuda patsientidele vajalikku abi iseseisvalt ja Tervisekassa rahastusel(varem käis teenusele suunamine perearsti teraapiafondi kaudu).
Tervisekassaga saavad lepingu sõlmida vaid need tervishoiuspetsialistid, kellel on vastav kvalifikatsioon ja tegevusluba- see tagab ka patsiendile turvatunde ja kvaliteetse teenuse.
Kui sul on küsimusi tervishoiuteenuseosutaja kohta, pöördu Tervisekassa poole.
Helista või kirjuta:
+372 669 6630
Gordoni perekool Toila valla lastevanematele!
Septembris 2024 alustab teist korda Gordoni perekooli suhtlemiskoolitus. Koolitus toimub sellel korral vene keeles ja seda viib läbi Perekeskus Sina ja Mina. Kokku toimub 8 kohtumist Toila SPA ruumides peale tööpäeva algusega kell 17.30. Vajadusel saavad lapsevanemad lapse jätta koolituse ajaks mängutuppa. Koolitus on Toila valla elanikele tasuta!
Gordoni perekool on mõeldud lapsevanemale, kellel on tekkinud mõningased mured ja küsimused seoses laste kasvatamise ja peresuhetega. Koolituse läbinud vanem oskab tugevdada ja taastada kontakti oma lapse ning pereliikmetega ja lahendada igapäevaseid suhtlusolukordi suhteid kahjustamata ja võimu kasutamata. Gordoni perekool rõhutab karistamise negatiivseid tagajärgi ja ebaefektiivsust ning annab vanemale toimivad alternatiivid. Gordoni perekool sobib igas vanuses laste vanematele.
Huvilised saavad registreeruda, saates e-kirja Toila Vallavalitsuse laste heaoluspetsialisti e-mailile eva.aleksandrina@toila.ee või sotsiaalkaitse spetsialistile kristiina.nommiste@toila.ee
Toila Vallavalitsus sõlmis häirekeskusega koostöö kriisiinfo telefoni kasutamiseks
Kriisiinfo telefoniga liitunud omavalitsuse elanikud saavad erakorraliste sündmuste korral helistada tasuta 1247 numbrile, et saada kriisis ametlikku ja usaldusväärset teavet ning käitumisjuhiseid. Toila Vallavalitsus sõlmis selleks häirekeskusega koostööleppe tänavu märtsikuus.
Kriisiinfo telefonile 1247 saavad elanikud helistada ööpäevaringselt ning see käivitub, kui kohalik omavalitsus selleks häirekeskusele ettepaneku teeb. Seni on teenus käivitatud näiteks COVID-19 pandeemia ajal, Kuressaare joogivee kriisi korral ja Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengust tekkinud mürgise suitsu tõttu.
Häirekeskuse kriiside ja toimepidevuse eksperdi Rein Oleski sõnul on Toila Vallavalitsuse otsus kriisiinfo telefoni teenusega liituda väga tervitatav. „Kriiside korral on elanike infovajadus tavapärasest suurem ning meie soov on, et käitumisjuhised ja usaldusväärne teave oleks tehtud inimestele võimalikult mugavalt kättesaadavaks," ütles ta. Lisaks on Oleski sõnul kriisiinfo telefoni numbrit hea meelde jätta – üks number 24/7 ehk 1247.
Toila vallavanem Eve East „Pean info kättesaadavust kriisi ajal äärmiselt oluliseks. Toila liitumine riikliku ühtse kriisiinfo telefoniga tagab selle, et valla inimesed ja valla külalised saavad igal ajal operatiivset ja asjatundlikku infot ühest kohast".
Kui Toila Vallavalitsus on teinud häirekeskusele ettepaneku kriisiinfo telefon käivitada, siis teavitab vallavalitsus sellest operatiivselt ka elanikke kõigis enda infokanalites, näiteks kodulehel, sotsiaalmeedias ning füüsilistel teadetetahvlitel.
Numbrile 1247 saavad elanikud helistada ka siis, kui parasjagu mõnda kriisi käimas ei ole – siis toimib liin tavapärase riigiinfo telefonina. Riigiinfo telefonilt saab küsida ja anda infot maantee, pääste ja keskkonna alastes küsimustes ning PPA dokumentide taotlustega seotud teemades. Tegemist on hädaabinumbri 112 kõrval tegutseva infonumbriga, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. 1247 operaatorid jagavad teavet eesti, vene ja inglise keeles.
Gordoni perekool Toila valla lastevanematele!
Esmakordselt Toila vallas algab 2024 aasta aprillikuust Gordoni perekooli suhtlemiskoolitus. Koolitus toimub eesti keeles ja seda viib läbi
Perekeskus Sina ja Mina. Kokku toimub 8 kohtumist Toila SPA ruumides peale tööpäeva algusega kell 17.30. Vajadusel saavad lapsevanemad lapse jätta koolituse ajaks mängutuppa. Koolitus on Toila valla elanikele tasuta!
Gordoni perekool on mõeldud lapsevanemale, kellel on tekkinud mõningased mured ja küsimused seoses laste kasvatamise ja peresuhetega. Koolituse läbinud vanem oskab tugevdada ja taastada kontakti oma lapse ning pereliikmetega ja lahendada igapäevaseid suhtlusolukordi suhteid kahjustamata ja võimu kasutamata. Gordoni perekool rõhutab karistamise negatiivseid tagajärgi ja ebaefektiivsust ning annab vanemale toimivad alternatiivid. Gordoni perekool sobib igas vanuses laste vanematele.
Huvilised saavad eelregistreeruda, saates e-kirja Toila Vallavalitsuse laste heaoluspetsialisti e-mailile
eva.aleksandrina@toila.ee
Perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped. Perelepitus pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel. Perelepitaja vahendab lapsevanemate läbirääkimisi ning aitab neil leida laste huve arvestavaid lahendusi ja jõuda kokkuleppele edasises rahumeelses elukorralduses.
Perelepituse eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida
mõlemad lapsevanemad austavad ja seetõttu sellest ka kinni peavad. Eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima!
Riiklik perelepitusteenus on lapsevanemale tasuta.
2024. aasta tähtsaimad muudatused sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul astume uuel aastal mitu sammu vähiennetusest uute ravimiteni ja õdede lähtetoetusest hambaravihüvitiseni, et saaksime kõik olla terved.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul lõppes aasta, mille vältel toimus sotsiaalvaldkonnas mitu väga olulist edasiliikumist: hooldereform, sooduspensionite süsteemi muutmine, abieluvõrdsus. „Uude aastasse läheme plaanidega, mis keskenduvad perede, vanemaealiste, erivajadustega laste ja täiskasvanute heaolule ning terve elanikkonna vaimse tervise toetamisele. Nii suuname näiteks senisest suurema toe erivajadustega laste rehabilitatsioonisüsteemi ning harvikhaiguste ravisse."
Elatisabi. Alates 1. jaanuarist kahekordistub seniselt sajalt eurolt kahesaja euroni elatisabi, mida makstakse lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus.
Haigus- ja hooldushüvitis. Lapsepuhkuselt naasnud lapsevanemale muudame alates tuleva aasta 1. juulist haigus- ja hooldushüvitised õiglasemaks. Tulevast aastast tekib Tervisekassal õigus maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi, kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimese jaoks kasulikuma. Muudatusega lahendame senise ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale maksti haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt ja aitame lapsevanematel pärast lapsehoolduspuhkust tööellu naasta.
Hambaravihüvitis. Uuel aastal tõuseb täiskasvanute hambaravihüvitis seniselt 40 eurolt 60 eurole. Ühtlasi tõuseb hambaravihüvitis haavatavamatele inimestele ehk rasedatele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele, registreeritud töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. Kui praegu saavad nad hambaravihüvitist 85 eurot aastas, sealjuures väiksema omaosalusega, tasudes arvest 15%, siis 1. jaanuarist tõuseb nende inimeste hambaravihüvitis 105 eurole aastas ja omaosalus väheneb 12,5%le.
Peretoetused. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.
Sooduspensionid. Alanud aastast jõustus sooduspensionite reform, millega kaovad varem pensionile minemist võimaldavad ametikohtade nimekirjad. Kõik, kes juba saavad soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni ja inimesed, kes koguvad sooduspensioniks vanamineva staaži kokku 2030., 2036. või 2049. aasta lõpuks, saavad ka edaspidi sooduspensione. Sooduspensionite skeemide asemel hinnatakse inimeste individuaalset töövõimet ja töötukassa pakub mitmeid karjäärivahetusel abiks olevad teenuseid ja toetusi.
Patsiendikindlustus. 1. juulist 2024 hakkab kehtima nn patsiendikindlustus ehk tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustus, mis soodustab ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist ja suurendab seeläbi patsiendiohutust.
Hooldereform. Tuleval aastal suunab riik hooldereformiga kohalike omavalitsuste tulubaasi 59,4 miljonit eurot, et omavalitsused saaksid paremini toetada hooldusteenuste osutamist ning tagada inimestele kvaliteetset abi. Lisaks jätkub omavalitsuste toetamine kodus elamist soodustavate sotsiaalteenuste arendamisel. Aasta alguses avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikul tasandil kodus elamist toetavate ja hoolduskoormust leevendavate teenuste arendamist. Rahastust saavad taotleda nii kohalikud omavalitsused kui ka teenuseosutajad koostöös omavalitsustega. Taotlusvooru eelarve kogumaht on 12,4 miljoni eurot. Taotlusi saab esitada kuni rahaliste vahendite lõppemiseni või kuni 2024. aasta lõpuni.
Erihoolekandeteenuste rahastamine. Sel aastal saab psüühikahäirega inimeste abistamine täiendavalt 6,1 miljoni eurot toetust, mis lisandub senisele 45,9 miljonile eurole. See võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele ning panustada enam teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse.
Vaimse tervise toetusmeetmed. 2024. aastal saavad kohalikud omavalitsused psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse ning psühholoogide kutseaasta rahastamiseks 990 000 eurot toetust.
Meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamine. Uuest aastast täieneb Tervisekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete loetelu 37 uue seadmega. Olulise muudatusena lisanduvad hüvitavate seadmete loetellu rinnaoperatsioonijärgses ravis kasutatavad kompressioontooted. Uute meditsiiniseadmete lisandumisega laieneb hüvitatavate seadmete valik ka sensorravil diabeetikutele ning venoosse puudulikkuse ja haavanditega patsientidele. Samuti lisandub rahastusele mitmeid uusi ortoose.
Ravimite kättesaadavuse parandamine. Alates uuest aastast rahastab Tervisekassa mitmeid uusi haigla- ja retseptiravimeid. Lisaks tekib arstidel võimalus kasutada olemasolevaid ravimeid uutel näidustustel ja rohkemate patsientide raviks. Muudatuste tulemusel laienevad migreeni, hulgiskleroosi, trombotsütopeenia, astma, atoopilise dermatiidi, mitte-Hodgkini lümfoomi, südamepuudulikkuse, kroonilise neeruhaiguse, kasvuhormooni puudulikkuse ning polüüpidega nina ja ninakõrvalurgete põletiku ning erinevate vähipaikmete ravivõimalused.
Pensionite tõus. 2024. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 11%. Pensionite palkade ja hindade muutusega tasakaalus hoidmiseks arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 776 euroni ja rahvapensioni 373 euroni. Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik alates 2024. aastast teha avaldus oma II pensionisamba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile. Sissemakse muudatus jõustub 2025. aastal. Pensioniteadlikkuse tõstmiseks korraldab sotsiaalministeerium 12. märtsil 2024. aastal esimese üleriigilise pensionipäeva.
HPV vastane vaktsineerimine. Alates 1. veebruarist 2024 on võimalik kõigil 12-18 aastastel noortel vaktsineerida end papilloomiviiruse (HPV) vastu. Noortele vanusese 15-18 eluaastat on võimalik ka tagantjärele tasuta vaktsineerida.
Õdede lähtetoetused. Õdede tervishoidu tagasi toomiseks loome järgmisel aastal väljaspoole suuremaid keskusi tööle asuvatele õdedele lähtetoetuse. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida teistes valdkondades töötavaid õe hariduse omandanud inimesi naasma tööle just tervishoidu, haiglatesse või tervisekeskustesse. Õdede tervishoidu tagasitoomine on õppekohtade arvu suurendamise kõrval täiendav võimalus õdede nappuse leevendamiseks. Õdedele makstakse ühekordset lähtetoetust 30 000 eurot.
Apteekrite lähtetoetused. Apteekrite jaoks muutub lähtetoetuste taotlemine paindlikumaks. Tingimustes kaob nõue, et tegemist peab olema piirkonnas esimese apteekriga. Samuti on edaspidi võimalik toetust taotleda ka apteekritel, kellel on eriala omandamisest möödunud rohkem kui viis aastat. Apteekrite lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot, juhul kui apteeker asub tööle vähemalt 3 aastaks, ning 25 000 eurot, juhul kui apteeker asub piirkonda tööle vähemalt 5 aastaks.
Erivajadusega laste toetamine. Erivajadusega laste paremaks toetamiseks ja nende toimetuleku parandamiseks suunab riik 2024. aastal 3 miljonit eurot lisaraha rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, et parandada teenuse kättesaadavust ning ennetada teenustele järjekordade tekkimist.
Kasuperede tugiteenuste toetamine. Vanemliku hooleta jäänud laste leidmiseks ja toetamiseks rahastab riik neile suunatud teenuseid 2024. aastal 1,2 mln euroga ja edaspidi ligi 1,5 mln euroga aastas.
Harvikhaiguste ravi. Aastatel 2024-2027 eraldab riik taotlusvooru kaudu heategevusfondidele 5 miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi. Eesmärgiks on seeläbi katta nii harvikravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui ka perede omaosaluse kulu. Harvikhaigus tähendab seda, et konkreetne haigus on haruldane ja teda esineb väga harva, kuid erinevad harvikhaigused puudutavad Eestis kokku kuni 100 000 inimest.
Muudatused toetuste maksmisel arvelduskontole. Tuleval aastal maksame inimesele kõik riiklikud hüvitised tema ühele arvelduskontole. Erinevate maksekanalite paljusus tekitas suuremat riski, et kõik väljamaksed ei pruugi õnnestuda, kuna näiteks hüvitise saaja võib unustada ühel kontol õigel ajal nime või muid andmeid muuta, aga teise arvelduskontoga on kõik korras. Muudatus puudutab ca 1500 inimest.
Tegevustoetused kaovad. Sotsiaalministeerium ei maksa edaspidi huviorganisatsioonidele tegevustoetusi, vaid jätkatakse ainult strateegilise partnerluse korras organisatsioonide rahastamisega. Sotsiaalkaitsevaldkonnas on sel aastal tegevustoetusi makstud kahele organisatsioonile summas 201 000 eurot.
Beebide ja väikelaste ohutus
Et tagada beebile turvaline kasvukeskkond ja vältida õnnetusi, saab lapsevanem juba varakult hinnata kodust keskkonda ja võtta kasutusele meetmed, millega tõsta beebi ohutust ja vältida õnnetustesse sattumist. Beebi heaolu sõltub 100% täiskasvanu hoolest. Anna oma panus, et vigastusi vältida, lähtudes infomaterjalis välja toodud soovitustest.
Tasuta õigusnõustamine HUGO.legal
HUGO.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Tasuta õigusnõu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 2000 eurot.
Enne nõustamist tuleb sõlmida kliendileping ja tasuda 5€ lepingutasu.
Hooldereform
Pikaajaline hooldus ja hooldereform on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab endas tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist, võimete vähenemist ning toetavad vajadusel igapäevast toimetulekut, lastel on lisaks ka hariduse tugiteenuseid.
1. juulist 2023 jõustuv hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi. Kui seni on inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Kuidas rahatarkus inimeseni viia?
Eestis on rahatarkuse edendamisel omajagu asju ära tehtud või tegemisel, millest annavad tunnistust inimeste kasvanud teadlikkus oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel, loodud investorklubid, rahatarkuse temaatilised saated, väljaanded, podcastid, õppematerjalid jm. Lisaks, esimest korda jõudis sel korral rahatarkus ka erakondade valmisprogrammi.
Ometi leidub jätkuvalt mitmeid väljakutseid või murekohti. Meil on endiselt palju võlglasi, kellel on finantskohustused üle pea kasvanud, niisamuti domineerivad suurel määral sotsiaalse mustrina tarbimisühiskonna käitumisharjumused.
Peretoetuste määrad ja maksmine 2023. aastal
2023. aasta jaanuari peretoetused maksti lastele ja peredele välja seni kehtinud summas. Alates veebruarist 2023, kui seadusemuudatused jõustuvad, maksab sotsiaalkindlustusamet veebruari eest juba uusi ja suuremaid peretoetusi.
Eestis tõusis seksuaalse enesemääramise eapiir 16. eluaastale
1. novembril 2022 jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei tohi täiskasvanu alla 16-aastasega seksuaalsuhtesse astuda. Noorte omavahelised vabatahtlikud seksuaalsuhted pole keelatud, kui partnerite vanusevahe on kuni viis aastat.
Ühekordne hinnatõusu leevendamise toetus
Riik maksab novembris kõikidele pensionäridele, kes on vanaduspensionieas, puuduva töövõimega inimestele ja lapsetoetuse saajatele ühekordset hinnaleevendamise toetust 50 eurot.
Tasuta riiklik perelepitusteenus lahkuminevatele lapsevanematele
Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks nagu suhtluskord või elatis). Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada.
Sotsiaalkindlustusamet julgustab noori riiklike tugisüsteemide abil oma eesmärkide poole pürgima
Septembris algas sotsiaalkindlustusameti teavituskampaania „Kuidas sul päriselt läheb? Tule ja räägime sellest.". Kampaaniaga julgustatakse mitteõppivaid ja -töötavaid noori oma eesmärkide poole pürgima, seda riiklike tugisüsteemide abil.
Üksi elava pensionäri toetus
Valitsus otsustas 2022. aasta riigieelarves tõsta üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot, mis on 1,2 kordne statistikaameti avaldatava Eesti keskmise vanaduspensioni suurus 2022. aastal. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid. 2022. aastal kasvavad pensionid indekseerimise tulemusel ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks eeldatavasti 591 eurot. Otsustatud on ka keskmise pensioni erakorraline tõus ning tulumaksuvabastus 1. jaanuarist 2023, mis jätab vanaduspensioni ealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte.
Toimetulekutoetus
2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.
Veebileht tarkvanem.ee juhendab vanemaid lastekasvatamise keerulises töös
Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud veebileht https://tarkvanem.ee/ koondab infot, nõuandeid ja nippe igas vanuses laste vanematele. Info ja nõuanded on jaotatud teemade ja vanusegruppide kaupa, et hõlbustada sisu kiiret leidmist. Lisaks toimib veebis e-nõuandla, kust saab vaadata nii varasemalt vastatud küsimusi kui ka ise nõu küsida, kui juba antud vastustest abi ei leia. Jooksvalt saab värskeid nõuandeid ja nippe ka Facebooki lehelt https://www.facebook.com/tarkvanem/
