Kodust tuleohutust aitavad hinnata teie kodule lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.
Korstnapühkijate Kojas registreeritud KORSTNAPÜHKIJAD Ida-Virumaal
PÄÄSTEAMETI KÜTTESÜSTEEMIDE PORTAAL (korstnapühkijad ja pottsepad)
Päästeamet: kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija
Päästeamet tuletab meelde, et tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui ka korstnad. Küttesüsteemi korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija.
Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859) peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija tõend. Põlenguid aitab ära hoida ainult õigeaegne kütteseadme puhastamine ning hooldus. Väljaõppinud korstnapühkija, kes tehtud tööde kohta akti väljastab, oleks mõistlik kutsuda juba praegu.
Internetileheküljel www.kodutuleohutuks.ee on kõigil ise võimalik kontrollida oma kodu tuleohutust. Test annab teile kohe tagasiside kodu ohutuse kohta ning selle põhjal on võimalik ette võtta vajalikud abinõud, kui olukord vajab parandamist. Kui midagi jääb arusaamatuks, saab samal leheküljel nõu küsida päästenõustaja käest või siis helistada päästeala infotelefonil 1524.
„Päästjad tunnevad kütteperioodi alguse kergesti ära ka kalendrisse vaatamata. Sellest annavad märku väljakutsed tahmapõlengutele, sagenevad teated sisse ajavatest ahjudest ning suitsu täis korteritest. See näitab, et osadel inimestel on siiski küttesüsteemid hooldamata ja algavateks jahedamateks ilmadeks ette valmistamata. Riketest kütteseadmetes, hooletusest kütmisel või tahma süttimisest saab samas alguse iga kümnes tulekahju," selgitab Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja Marko Rüü.
"Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Praegu on korstnapühkijatel veel vabu aegu, kuid külmade saabudes venivad ka järjekorrad jõuludeni," rõhutab Rüü.
Vajadusel saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.
Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.
Kodu tuleohutuse kohta saab lisainfot veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee.
Viis küsimust korstnapühkijale
Päästeamet tuletab soovitab juba kevadel kutsuda oma koju kutsetunnistusega korstnapühkija.
Küsimustele vastab kutsetunnistusega korstnapühkija ja Ida päästekeskuse Narva päästekomando päästja Aleksei Seppenen:
1.Kust ma leian korstnapühkija?
Korstnapühkijate kontaktid on veebilehel www.korsten.ee. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saad küsida ka päästeala infotelefonilt 1524. Oluline on lisada, et korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida päästeala infotelefonilt 1524 või kutseregistrist, mis on nähtav aadressil www.kutsekoda.ee.
2.Mida teeb korstnapühkija?
Korstnapühkija vaatab maja küttekolded ja korstnad üle ning puhastab need. Kui vaja, teeb ka pisiparandused, näiteks vahetab tahmatopsid, teeb pliidiremondi, vaatab korstna olukorra üle ja ummistuste korral likvideerib need. Peale korstnapühkija visiiti on küttekolded tuleohutud ja kütta võib julgelt.
Kui korstnapühkija avastab, et küttekolle vajab remonti või ümberehitust, siis suvi annab selleks piisavalt aega ja ka võimaluse, kuna maja ei pea ilmtingimata kütma.
3.Millal peaks korstnapühkija viivitamatult koju kutsuma?
Kui ilmnevad esimesed tunnused, et küttekolle ei tõmba ja majas on tunda suitsu lõhna, küttekoldeuksest ajab tuppa vingu, soojamüür ei lähe soojaks või on tekkinud tahmapõleng. Kui korstnast on leek väljas, siis tegelikult ei sütti tahm, vaid nõgi, mis on ladestunud korstna siseseintele. Küttekolle võib üsna mitmel moel märku anda, et see on korrast ära, tuleb olla tähelepanelik ning mitte eirata ohu märke.
Eramajas võib küttesüsteeme puhastada ka ise, kuid mitte vähem kui kord iga viie aasta tagant peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Seadus, mis kohustab seda tegema, jõustus aastal 2010, mis tähendab, et 2015.aasta septembriks peab igal eramaja omanikul olema ette näidata akt, et tema küttesüsteemid on üle vaadanud kutsetunnistusega korstnapühkija. See seadus laieneb ka suvilatele, aiamajadele ning väikeehitistele. Kui viimase viie aasta jooksul pole teie juures korstnapühkija käinud, siis on viimane aeg ta kutsuda.
Kortermajade kütte- ja ventilatsioonisüsteeme peab kutsetunnistusega korstnapühkija kontrollima vähemalt korra aastas.
4.Milliseid pabereid väljastab korstnapühkija?
Peale hooldustöid saab korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Sellel paberil on kirjas korstnapühkija poolt tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Muidugi esitab korstnapühkija ka arve.
5.Mida ma veel pean silmas pidama seoses küttekolde ohutusega?
Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust. Ahju tuleks kütta kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale, siis tuleb ka küttekeha tihedamini hooldada. Halva kvaliteediga küttematerjal on okaspuu, pinnud, märg küttepuu jne. Puhastatud korsten tagab säästlikuma kütmise ning turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.