JÄÄTMEINFO

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

 

Pakendikonteinerisse (sh segapakendikonteinerisse) sobivad:

  • klaaspakendid, nagu ühekordselt kasutatavad klaaspudelid (pandimärgita); klaasist konservipurgid; värvitu klaastaara; pruun ja roheline klaastaara; muu värviline klaastaara (nt siirupi või õli klaasist pudelid).

  • metallpakendid, nagu konservikarbid; metallist joogipurgid; alumiiniumalused; alumiiniumkaaned; pudelite ja purkide metallist kaaned.

  • plastpakendid, nagu kiled ja kilekotid; plastjoogipudelid; plastpakkekarbid; piimatoodete ja margariinikarbid; polüstüreenist pakkekarbid ja -alused;
    pakkimisalused; kehahooldus- ja pesuvahendite pudelid (nt šampoonipudelid);
    toiduainete plastpudelid (näiteks õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid);
    plastkanistrid; plastist pakkekastid; tetrapakendid, nagu tühjad ja puhtad tetrapakendid (näiteks veini-, piima-, jogurti- ja mahlapakendid), muud puhtad tetrapakendid.

Tähelepanu!
Kõik pakendid peavad olema tühjad, puhtad (vajaduse korral loputatud) ja kuivad. Võimalusel tuleb pakendijäätmed kokku pressida. Alumiiniumfoolium (näiteks hõbepaber) tuleb visata olmejäätmete konteinerisse. Klaaspakendil olevad sildid võivad külge jääda.

Konteinerisse ei tohi panna:

  • aknaklaasi, autoklaasi, tulekindlat klaasi, klaasmooduleid;

  • keraamikat, optilist klaasi, portselani, peegliklaasi;

  • laua- ega kööginõusid; ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia pakendid; liimi-, värvi- ja lahustipakendid); aerosoolipudeleid (ohtlik pakend - nt õhupuhasti või juukselaki pakendid);

  • määrdunud ja jääke sisaldavaid pakendeid;

  • mänguasju, kummist tooteid;

  • valgustuspirne; muid plastesemeid (nt aiatoolid ja plastakende raamid);

  • vanu riideid ja jalanõusid; ehitusprahti;

  • olmejäätmeid, biojäätmeid; aia- ega haljastusjäätmeid.

 

Paberi ja papi, paber- ja kartongpakendite konteinerisse sobivad:

  • papist munakarbid;

  • raamatud (kõvaköitelised raamatud ilma kaanteta);

  • pildiajakirjad; kataloogid;

  • reklaammaterjalid, prospektid, brošüürid; kirjutus- ja koopiapaber; vihikud, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber;

  • ajakirjad;

  • ajalehed; ümbrikud; pakkepaber; paber- ja pappkarbid (pakendid);

  • pappkastid, jõupaber, paberkotid.

     

Tähelepanu!

Konteinerisse kogutavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad.
Konteinerisse ei sobi:

  • määrdunud ja vettinud paber;

  • kile;

  • teibid, kleebised;

  • majapidamispaber;

  • ühekordsed nõud

  • foolium- ja kopeerpaber;

  • ehituspaber;

  • vahtplast;

  • papp ja paber, mis sisaldab muud materjali, nt fooliumi, kilet vmt (nt piima- ja mahlapakid).

     

Koduses majapidamises ülejäävad terved ja kasutuskõlblikud esemed (toimiv tehnika, aksessuaarid, hobivahendid, raamatud, mänguasjad, nõud jne) saab annetada Jõhvis Pargi keskuses (Puru tee 1, Jõhvi) asuvasse Uuskasutuskeskuse kauplusesse.

MTÜ Uuskasutuskeskus tegeleb uuskasutuse edendamisega, eelkõige kahel viisil: puhaste ja kasutuskõlblike asjade suunamisega uuesti ringlusesse ning võimaluste otsimisega kuidas vanale asjale anda uus elu.
Rohkem informatsiooni (asukoht, lahtiolekuajad, vastuvõetavad esemed jne) MTÜ Uuskasutuskeskuse koduleheküljel.

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

Korraldatud jäätmevedu Toila vallas

Korraldatud jäätmeveo puhul kogub ja veab jäätmeid jäätmevedaja, kelle vald on konkursi korras välja valinud.

2020. aastal viis Toila Vallavalitsus läbi hanke „Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Toila vallas". Hanke tulemusena tunnistati edukaks AS Ragn-Sells pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumus.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on:

  • segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01)
  • paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01)
  • suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07)

Teiste jäätmeliikide puhul (pakendijäätmed, ehitusjäätmed jne) on võimalus kasutada  teiste jäätmevedajate teenuseid alates 01.01.2021 kuni 31.12.2025. 

Kõik Toila valla territooriumil asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud kui ka ettevõtjad, loetakse Jäätmeseaduse alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

Korraldatud jäätmeveo hinnad (seisuga 01.01.2021) 

 

Jäätmeveo peatamine, ühise konteineri kasutamine

Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras ja tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist.

Täidetud taotlus/ avaldus tuleb esitada vallavalitsusele, kes  kontrollib esitatud andmete õigsust ja taotluse põhjendatuse korral loetakse taotleja vallavalitsuse korraldusega tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Kinnistute omanikel on võimalik ka mitme peale ( naabrid) kasutada ühist jäätmemahutit, esitades vallavalitsusele vastavasisulise kirjaliku avalduse.

Jäätmeveo sagedus

Jäätmevedu ei saa toimuda harvemini kui see on sätestatud Jäätmeseaduses, st tiheasustusalaladel üks kord vähemalt nelja nädala jooksul ning hajaasustuses vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

Tiheasustuspiirkonnad on:
Järve küla (Kohtla), Kohtla- Nõmme alevik, Toila alevik, Voka alevik- jäätmevedu vähemalt 1 x 4 nädala jooksul.

Küsimused- vastused

1. Midagi ei räägita pakendite veost. Miks?

Pakendite vedu ei kuulu korraldatud jäätmeveo alla. Nende kogumine jätkub nii nagu siiani on toimunud-avalike kogumiskohtade/ konteineritega.

2. Kas ma saan looduba korraldatud jäätmeveost?

Korraldatud jäätmeveost saate loobuda, kui antud aadressil puudub elu- või äritegevus. Lisaks on suvila puhul võimalik loobuda jäätmeveost hooajati. Korraldatud jäätmeveost vabastuse taotlemiseks palun pöörduge omavalitsuse poole.

3. Mitu konteinerit peab olema kortermajade juures?
Lisaks segaolmejäätmete konteinerile peab olema eraldi konteiner paberi ja papi jaoks kui kortermajas on vähemalt 5 korterit .

4. Mitu konteinerit peab eramaja omanikul olema?
Eramaja omanikul peab olema 1 segaolmejäätmete konteiner, rohkem konteinereid pole tarvis. Et vedaja saaks selle konteineri tühjendada, ei tohi seal olla ohtlike jäätmeid, probleemtooteid, aia- ja pargijäätmeid ega vanapaberit.  Samuti tuleb eraldi koguda pakendijäätmed, mille äraandmiseks on loodud võimalused avalike kogumiskonteinerite näol.


Infot korradatud jäätmeveo kohta jm jäätmealaste küsimustega palume pöörduda valla keskkonnaspetsialisti poole:

- Vladimir Tužilkin, tel 33 60 061, 53 024 111; e- post: vladimir.tuzilkin@toila.ee.

Jäätmevedaja Ragn-Sells AS kontaktandmed:

Ragn-Sells AS
Reg. 10306958
Kliendiinfo: 60 60 439  E-R 8.00-17.00.
Postiaadress: Suur-Sõjamäe 50a, 11415 Tallinn
E-mail: virumaa@ragnsells.com; info@ragnsells.ee

 

Teadmiseks jäätmevaldajatele!

-  Jäätmevedaja (edaspidi vedaja) kohustub tagama eestikeelse klienditeeninduse selliselt, et jäätmevaldajal on võimalik pöörduda korraldatud jäätmeveo teenusega seonduvates küsimustes vedaja poole tel ja e- posti teel tööpäevadel 8.00- 17.00, sealjuures ei tohi jäätmevaldaja e-kirjale vastamise aeg ületada 2 tööpäeva.

-  Vedajal on õigus jätta jäätmemahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, kui mahutisse on pandud jäätmeid, mida sinna panna ei tohi (ohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed jms) või kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud juurdepääsu mahutile. Juhul kui vedaja rakendab tasu tühisõidu eest, peab vedaja tegema jäätmemahuti asukohast ja sisust või juurdepääsu takistavatest asjaoludest fotod ning edastama koos vastava pretensiooniga hiljemalt 3 tööpäeva jooksul jäätmevaldajale.

-  Vedajal on õigus küsida lisatasu jäätmekäitluslepingu või veograafiku paberkandjal postitamise eest. Vedajal ei ole õigust küsida tasu jäätmekäitluslepingu, arve, kordusarve või veograafiku väljastamise eest e- posti teel.

-  Kui jäätmevaldaja ei saa vedaja poolt kokkulepitud ajal kvaliteetset teenust, kaasa arvatud asendusteenuse pakkumine 3 tööpäeva jooksul pärast korralise teenuse ärajäämist, on jäätmevaldajal õigus nõuda vedaja süül saamata jäänud teenuse korvamist järgmise korralise teenuse null (0) hinnaga saamise teel koos saamata jäänud teenuse täitmisega.

 

Blanketid

Õigusaktid