ELUKOHATEATE ESITAMINE

Elanike elukoha registreerimise eesmärgiks on tagada Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine. Rahvastikuregistris peavad kajastuma inimeste kehtivad ja korrektsed elukohaandmed, et riik ja omavalitsused saaksid täita elanike ees oma kohustusi. Inimesed peavad hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest nii Eestis kui välisriigis asuva elukoha puhul.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletustel ja -küsitlustel, mille korraldamisel võetakse need aluseks. Samuti on andmetel õiguslik tähendus nii omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel kui ka avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on elukohajärgsusega seotud.

Elukoha registreerimine tähendab inimese elukohaandmete kandmist rahvastikuregistrisse ehk elukohateate esitamist. Elukohateade tuleb esitada, kui:
- asute uude kohta elama
- muudate elukohta Eestis 
- asute elama välismaale
- kolite välismaalt tagasi Eestisse

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Oma andmeid saab vaadata riigiportaalis eesti.ee
Tähtis on, et rahvastikuregistrisse oleks kantud aadress, kus isik alaliselt elab.

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ja Tallinnas linna-osavalitsusele 14 päeva jooksul, välisriiki kolimisel 30 päeva jooksul. Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate linna- või vallavalitusse saabumise päev.

Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2019, mil jõustus uus rahvastikuregistri seadus (RRS), on ütluspõhiste ehk endise määratlusega statistiliste andmete esitamine rahvastikuregistrisse kandmiseks kohustuslik. RRS § 21 lg 1 sätestab rahvastikuregistrisse kantavate isikuandmetena muuhulgas ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta. Lõige 2 täpsustab, et nimetatud andmete esitamine on isikule kohustuslik nende rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole rahvastikuregistrisse kantud RRS § 21 lõike 1 punkti 16 alusel (registrisse ei ole kantud isiku kõrgeimat omandatud haridustaset).
Olukorras, kus isik esitab avalduse ning jätab märkimata nõutud ütluspõhised andmed, tuleb ametnikul inimesele selgitada nende andmete esitamise kohustust, seda ka juhul, kui isik on avalduse esitanud muul viisil kui isiklikult kohale tulles. 

Elukohateadet saab esitada:

 Elukoha registreerimiseks on vajalik täita elukohateade ning ruumi omaniku avaldus elukoha muutmiseks.  TÄIDETAV elukohateade

Siseministeeriumi kodulehel saab tutvuda ka elukoha registreerimise juhendiga.

Kui elukohateate esitaja on eluruumi omanik, esitab ta ka eluruumi kinnistamisotsuse või ostu-müügilepingu (seda juhul, kui eluruum on alles hiljuti ostetud ja pole veel kinnisturegistrisse kantud).

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. Erandina ei tehta seda siis, kui inimene soovib elukohana registrisse kanda talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi või kui inimene tõendab, et kasutab elukohana ruumi, mis pole eluruum.

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma kontaktandmed, näiteks e-posti aadressi, postkastinumbri, telefoni- või muu kontaktvahendi numbri või aadressi. Esitada saab ka lisa-aadressi juhul kui elatakse pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Teatele  VÕIB  lisaks uuele elukoha aadressile lisada ka sideaadressi, millel on  vaid informatiivne tähendus.

Kohustuslik on täita ka elukohateate pöördel asuva statistiliste andmete osa. Sealt leiate teate esitaja enda ja ka teiste teatel olevate isikute (isik 1, isik 2 jne) andmete esitamise lahtrid.

Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele koopia oma ID kaardist või passi isikuandmetega leheküljest.

Elukohateatel peavad enne esitamist või postitamist kindlasti olema kõik nõutavad allkirjad. Kontrollige, et elukohateate 2.punktis oleva(te)sse ruutu(desse) (esitan teate enda ja/või teiste kohta) oleks tehtud vajalikud märked. Vastasel korral pole selge, kelle elukohta tahetakse registreerida ja teadet ei saa registrisse kanda.

Elukohateatele allkirja andes võtab teate esitaja endale vastutuse õigete andmete esitamise eest. Valeandmete esitamine on kriminaalkorras karistatav.

Digitaalallkirjaga elukohateate esitamiseks e-posti teel peab olema ID-kaart ja arvuti ettevalmistatud vastavalt interneti kodulehel http://www.id.ee/ toodud juhistele. Elukohateate blankett tuleb täita ja salvestada. Salvestatud elukohateate fail tuleb digitaalallkirjastada. Digitaalallkirja peavad andma kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud. Kui eluruumi kasutamise aluseks on ruumi omaniku nõusolek, siis peab ka tema andma elukohateatele digitaalallkirja. Kui elukohateatel on lisad (näiteks koopia üürilepingust) tulevad need paigutada elukohateatega ühte "konteinerisse" ja seejärel allkirjastada. Saadud elukohateate digitaalallkirjaga dokument tuleb e-posti manusena saata aadressile toilavv@toila.ee

Elukohta  saab registreerida ka riigiportaalis www.eesti.ee. Blanketi leiab järgmiselt: avage e-teenused, valige kodanikule (vaata kõiki), edasi eluase (vaata kõiki teenuseid). Sealt leiate nii elukohateate kui ka eluruumi omaniku õigustatud nõudmise blanketi. Viimane on eluruumi omaniku poolt endiste elanike väljaregistreerimiseks, kui nad pole ise oma uut elukohta registreerinud. Samast saab ka elukohatõendi.

Uude elukohta asumisel tuleb seaduse kohaselt uus aadress registreerida 30 päeva jooksul. Elukoha registreerimine on nii linna kui elaniku enda huvides. Uude elukohta asudes tuleb sealsele omavalitsusele esitada (saata) uus elukohateade. Sellega muutub endine elukoharegistreering kehtetuks.

Elukoha registreerimine (eesti.ee)
Elukohateade (.pdf)

Elukohateadetäidetav, salvestatav ja prinditav

··

 Alus: Rahvastikuregistriseadus