Ajalugu

1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud "...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...".

12. aprillil 1917 asendati seislikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. 1. aprillist 1939 kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara alla.

1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. 22. aprillil 1993. aastal kinnitati Toila vallale omavalitsuslik staatus.

Esimene asula Toila vallast, mis kanti 1241. aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla (suurus 6 adramaad, tolle aja järgi tähendas 6 talu).

Varasematele asulate olemasolule viitavad mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jms. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamust külasid 16. sajandi I poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586.

Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele.

Põhjarannikul Tallinn - Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid nimetatud maantee äärde kalurid ja Toila - Altküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena ulatusid maantee (praeguse Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi lõpuaastail toodi ka Oru männikust 6 suvilat (praegused Pikk 4, 6, 8, 10 ja 12, üks on hävinud) ning suurem ehitamine toimus 1950. aastail. Nii kujunes Toila praeguseks ca 800 elanikuga asulaks.

Voka asula hakkas kujunema peale II maailmasõda Voka mõisa juurde, kui seal asuva masina-traktorijaama töötajaile ehitati elamuid. Kui mõis sai kolhoosi "Kaljurand" keskuseks ja Vokka asutati Eesti Põllumajandustehnika osakond, kasvas Voka asula ligi 1300 elanikuga asulaks.

 

Looduskeskkond

Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org.

Põhja-Eesti paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Suurem osa paekallast on looduses järsu nõlvaga, mille jalamiosa on mattunud rusukalde või mereliste setete alla.

Pankranniku paljandis avanevad kambriumi setted (sinisavi, liivakivid), ülemises osas ordoviitsiumi settekivid (liivakivid, diktüneemakild, glaukoniit ja mitmesugused liivakivid).

Kirde-Eesti lavamaa, mis ulatub keskmiselt 30-50 m kõrgusele üle merepinna, on õhukese pinnakattega ala, kus aluspõhi ulatub maapinna lähedale. Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad, keskmiselt 10-15 m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud, mida on kujundanud mandrijää. Paelava lõhestab merre laskuv Pühajõe org.

Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustavad soode- ja metsaderikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu põhjaosa. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida hetkel ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. Maastikupildis domineerivad inimese poolt maapinnal ümber paigutatud või maapõuest välja toodud kivimid ja setted ning kunstlikult loodud moodustised (puistangud).

Valla territooriumit veestavad Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõed oma lisajõgedega. Kaks suuremat jõge on Pühajõgi ja Sõtke jõgi, mis mõlemad suubuvad Soome lahte. Pühajõega ühinevad Toila valla territooriumil Rausvere jõgi ja Mägara oja, Sõtke jõega Voka jõgi. Maakonna territooriumil on palju järvi (70 neist on suuremad kui 1 ha), Toila valda jääb neist 3 (Isanda järv, Kastjärv, Peenjärv).

Kliima on mõõdukalt niiske. Olulist rolli omavad Põhja-Atlandilt sisse tungivad merelised õhumassid. Neid saadavad sademed ja temperatuuri mõningane langus suvisel perioodil ning pilvisus, lumesajud, jäätumised ja tuisud talvel.

Toila vald on rikas maavarade poolest: turvas, põlevkivi, kasutamata rauamaagivarud, savi, liiv ja lubjakivi, kruus. Üleriigilise tähtsusega maardlatest on vallas põlevkivi maardla.