Enne lapsele uue abivahendi ostmist proovi seda üürides

Erivajadustega laste vanematel tuleb kooliaasta alguses lisaks koolitarvete ostmisele  pöörata tähelepanu ka oma lastele sobivate abivahendite soetamisele. Invaru abivahendikeskuse lasteterapeudid Helena Lõune ja Piret Kaasiku soovitavad aga abivahendi sobivuses veendumiseks selle ostuga mitte kiirustada ning abivahendit võimalusel esmalt pigem üürida.

Invaru abivahendikeskuse spetsialistid on nõustanud Eestis sadu liikumiserivajadusega lapsi ja nende peresid, et aidata leida neile sobiv abivahend. "Abivahendi vajadust ja erinevaid lahendusi tasuks esmalt hinnata koos terapeudi ja tehnikuga," soovitab Lõune, lisades, et ostuga ei maksa kiirustada, kuna abivahendit üürides selgub selle tegelik sobivus lapsele. "Abivahendi üürimine on mugav ja soodne viis parima lahenduse leidmiseks, seda eriti väikelaste puhul, kes kasvavad kiiresti ning kelle vajadused võivad sellest tulenevalt üsna kiirelt muutuda."

Parima lahenduse leidmiseks kutsu spetsialistid koju

Invaru lasteterapeudid tõid välja, et sageli ei tea lapsevanemad, et Invaru terapeudid ja tehnikud on valmis külastama peresid ka nende kodus, lasteaias, koolis või päevakeskuses üle terve Eesti. "Visiitidel on meie terapeutidel abivahendid juba kaasas ning laps ja pere saavad selle sobivust kohapeal proovida. Sageli saame kaasa võetud abivahendi ka kohe kliendile üüriks väljastada," räägib Kaasiku. Ta lisab, et koos terapeudi ja tehnikuga reguleeritakse abivahendi mõõdud vastavalt lapse vajadustele ja  õpetatakse peredele ka vahendi õiget kasutamist. Kõik üüritavad vahendid läbivad terapeutide kinnitusel enne n-ö uuele ringile minekut desinfitseerimise-puhastamise ja tehnilise kontrolli.

Laste ja nende perekondade vajadused on väga erinevad, lisaks mängivad abivahendite valikul olulist rolli nii kodune kui kooli õpikeskkond. "Abivahendeid kasutab iga laps just seal, kus ta viibib, sellest tulenevalt on oluline õpetada abivahendite kasutamist ja kohandamisvõimalusi ka lapse tugivõrgustikule. Tihti on lapsevanematel soov abivahendeid kasutada nii kodus kui ka koolis, seega tekib vajadus kahe ühesuguse abivahendi järgi," ütleb Kaasiku.

Vanemate teadlikkus abivahendite osas on kasvanud

Invaru abivahendikeskuse 25-aastane tegutsemiskogemus näitab, et vanemate teadlikkus lastele mõeldud abivahenditest on märgatavalt kasvanud. "Täna osatakse küsida väga konkreetseid lahendusi. Meie terapeudid ja tehnikud lähenevad igale lapsele individuaalselt ning abivahendid valitakse koostöös vanematega igale lapsele personaalselt," sõnab Lõune.

Üheks populaarsemaiks tooteks on Invaru lasteterapeutide sõnul eriiste, mis tagab lapsele õige istumisasendi ning kõrguse, toestab keha ja vajadusel pead. Eriistmetele on võimalik lisada ka ette laud, küljetoed, käetoed ning erinevaid kinnitusrihmasid keha ja istumisasendi toetamiseks.

Teiseks levinud tooteks on lasteterapeutide sõnul kärud, mis lihtsustavad transporti nii kodust kooli kui ka õpikeskkonna siseselt. Saadaval on erinevaid kärusid, lähtuvalt toestusvajadusest - kergkärud, vähem toestust vajavatele lastele ning suuremate kohandusvõimalustega kärud, mille abil saab istumisasendit enam toestada. 

Erivajadustega lapsi ning nende vanemaid nõustavad Lõune ja Kaasiku tuletavad lapsevanematele meelde, et uue kooliaasta alguses tuleks tähelepanu pöörata nii abivahendi seisukorrale kui ka soodustingimustel soetamiseks vajalike dokumentide olemasolule. "Kindlasti tuleks veenduda ka selles, et ega abivahend pole suvega lapsele väikseks jäänud ning vajab seetõttu reguleerimist või kohandamist," rõhutab Lõune

Abivahenditele saavad soodustust kuni 16-aastased lapsed kehtiva puudeotsuse ja arstitõendiga, milles on välja toodud abivahendi vajadus. 16-26-aastased õpilased ja üliõpilased saavad 90% riigipoolset soodustust, kui neil on olemas kehtiv puudeotsus, koolitõend ning abivahendi vajadust näitav arstitõend. Abivahendeid saab väljastada, kui eelmainitud dokumendid on kaasas koos isikliku abivahendi kaardiga. 

25. tegevusaastat tähistav Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul kuni 10 000 abivajajat

Invaru abivahendikeskus
meedia@invaru.ee
+372 5262227

 

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi

Alates 2018 aasta 1. juulist tekib sügava puudega täisealise isiku töötavatele hooldajatele ja lähedastele uus võimalus saada lisapuhkepäevi. Puhkusevõimalust saab kasutada sügava puudega isiku lähedane, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud ametlik hooldaja. Aastas saab võtta oma tööandja juurest kuni viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu alampalga määras.

 

Puudega laste vanemate lisapuhkepäev. Täpsemalt loe SIIT

Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised

 

Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastujatele

Sotsiaalkindlustusamet alustas sel aastal uue projektiga „Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastujatele", mida rahastatakse ESF- projekti raames. Selle projekti käigus saavad tuge oma elu alustamiseks noored, kes lahkuvad asenduskodudest, hooldusperest või eestkosteperest ja vajavad täiendavat abi iseseisvuse suurendamiseks ning oma elu sisse seadmiseks.

Alustades iseseisvat elu, puutuvad noored tihti kokku teistsuguste teemadega kui varem. Elukorralduse muutus võib olla üsna järsk ning üksinda võib uue olukorraga kohanemine olla raske ja aeganõudev. Et selliste muutustega sujuvamalt harjuda ning õppida ise oma elu korraldama, ongi ellu kutsutud tugiisikuteenus.

Tugiisik saab aidata noorel suhelda erinevate ametiasutustega (nt kohalik omavalitsus, pank, Maksu- ja tolliamet, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet vms); tutvustada, millised õigused ja võimalused on tal erinevate toetuste ja teenuste saamiseks; kuidas erinevaid avaldusi ja taotlusi vormistada vms. Tugiisik võib aidata rahaasju planeerida ning koostada kulude-tulude eelarvet ja õpetada igapäevaseid kulutusi kontrolli all hoidma, et raha harjumatusest kiiresti käest ei libiseks. Tugiisik saab juhendada ka igapäevaelu küsimustes (nt majapidamistööd, toiduvalmistamine). Samuti saab tugiisik aidata leida sobivaid võimalusi karjäärinõustamiseks, õppimiseks või töötamiseks, anda nõu tööle kandideerimisel, töökoha hoidmisel jms. Iga noore puhul seatakse just tema vajadustest lähtuvad eesmärgid.

Kui noor, kes on kasvanud asendushooldusel, saab varakult lapsevanemaks, saab tugiisik ka siin toeks olla – nt aidates suhelda arstidega ning jälgides, et vanem ja laps kokkulepitud ajal arsti juurde jõuaksid; hoides silma peal, et noor saaks lapse eest hoolitsemisega hakkama ning vajadusel otsides koostöös kohaliku omavalitsusega noorele perele vajalikke tugiteenuseid.

Tugiisikuteenus on mõeldud nii neile noortele, kes on just iseseisvat elu alustamas, kui ka neile, kes on juba mõnda aega tagasi iseseisvalt elama asunud, kuid kellel on tekkinud probleeme toimetulemisega ning oleks vaja tuge. Kui hoolduspere (kel on sõlmitud KOViga lapse perekonnas hooldamise leping) või pere, kelle juures on kasvanud ja täiskasvanuks saanud eestkostel olev laps (nt vanavanemate juures) leiab, et noorele oleks kasuks tugiisikuteenus, peaks pöörduma selleks kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus leiab tugiisiku koostöös teenuse korraldajaga, OÜga Keerub (kontaktisik Ivika, ivika@keerub.eu). 

 

Töövõimet hindab juulist töötukassa

Tänavu 1. juulist tuleb pikaajalise tervisehäirega inimestel minna esmakordseks töövõime hindamiseks sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassasse. Kel juba on kehtiv töövõimetus, on oodatud hindamisele isikliku korduvekspertiisi tähtajal – 2016. aasta sees sotsiaalkindlustusametisse ja 1. jaanuarist 2017 juba töövõime hindamiseks töötukassasse. 

Arne Kailas,
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht

Juuli algus toob töövõimesüsteemis muudatused esialgu vaid neile inimestele, kel ei ole varem püsivat töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda enne 2010. aastat. Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb ära käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ning seejärel esitada taotlus töötukassale.

Töövõimet hindab inimese esitatud taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, kes küsib vajadusel lisainfot ka teistelt sama inimesega tegelenud arstidelt ja spetsialistidelt. Seejärel teeb töövõime kohta otsuse ja maksab töövõimetoetust töötukassa.

Praeguste töövõimetuspensionäride ja teiste püsiva töövõimetusega inimeste töövõime hindamise aeg sõltub sellest, millal saabub uus korduvekspertiisi tähtaeg. Kui see on juba tänavu, tuleb endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse. Kui tähtaeg on näiteks tuleva aasta märtsis, tuleb pöörduda juba töötukassasse, ning kui tähtaeg on näiteks 2019. aasta juulis, tuleb töötukassasse pöörduda alles kolme aasta pärast.

Mis muutub uue hindamisega?

Kui hindamine on läbitud, saab inimene töötukassalt otsuse, kas tal on täielik, osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kaovad ära harjumuspärased protsendid.

Osalise ja puuduva töövõime korral on inimesel pärast hindamist õigus saada töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene saab töötukassalt toetust olenemata sellest, kas ta töötab, ei tööta või otsib tööd. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse aktiivsust. See tähendab tööotsimist, töötukassa teenustel osalemist (sh koolitus, rehabilitatsioon), töötamist, õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist.

Töövõimetoetus on 2016. aastal puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas ning osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas. 30-päevases kuus tähendab see vastavalt 337,5 ja 192,3 eurot. Toetuse suurus sõltub ka sissetulekust: kui kuu sissetulek ületab 90-kordset päevamäära (2016. aastal 1012,5 eurot bruto), väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti. See tähendab, et toetus väheneb alles siis, kui vähenenud töövõimega inimese brutopalk ületab 1012,5 eurot.

Maksusoodustuse saamine tööandjale lihtsamaks

Lisaks eelnevale muutub lihtsamaks ka sotsiaalmaksu hüvitamine. Nimelt, riik maksab vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise ning alates 1. juulist liigub ka see töötukassa alla ja saab lihtsama korralduse. Kui praegu tuleb tööandjatel sotsiaalmaksu hüvitamise taotlus esitada iga kuu, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest.

Sotsiaalmaksu hüvitatakse töötaja eest, kellel on nn vana süsteemi järgi vähemalt 40-protsendine püsiv töövõimetus ning uue süsteemi järgi osaline või puuduv töövõime. 2016. aastal on see summa kuni 128,70 eurot kuus. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel.

Rohkem infot töövõimereformi kohta ning kuidas ja millal taotleda töövõime hindamist leiab veebiaadressiltwww.töövõimereform.ee. Samalt lehelt leiab ka kõik vajalikud viited töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti pakutavatele teenustele. 

  •  
  •  

Ohvriabi

Riik on pakkunud ohvriabi juba üksteist aastat ja tänane ohvriabi klient ei ole enam see, kes on eelnevalt kõik ametiasutused läbi käinud ja tuleb oma pahameelt meie juurde välja elama. Täna tuleb ta meie juurde kindla teadmisega  sest teab, et see on koht, kus ta ära kuulatakse , antakse abi ning toetatakse emotsionaalselt. Ohvriabisse pöördumiseks piisab, kui inimene tunneb ennast kannatanuna.

Ohvriabi on  tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Ohvriks langemine mõjutab inimese füüsilist, emotsionaalset ja majanduslikku seisundit, millega võib kaasneda tema toimetuleku halvenemine. Nõustamine aitab ohvril mõista enda olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse toimetulekuks. Õigus pöörduda ohvriabisse ja saada nõustamist on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.

Ohvriabitöötajad pakuvad meie poole pöördunutele emotsionaalset tuge  ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Vajadusel juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega. Hea koostöö on Viljandimaa naiste tugikeskuse, sotsiaalosakondade ja politseijaoskonna töötajatega. Ohvriabikeskusesse võib kohale tulla, kuid nõu võib küsida ka telefoni teel. Kui inimene soovib, võib ta jääda anonüümseks.

Riik pakub võimaluse hüvitada süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele vajaduse korral psühholoogilise abi kulutused, kui nende toimetulekuvõime on süüteo tõttu vähenenud. Hüvitise saamise eeldus on süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse alustamine. Hüvitist saab taotleda kolme aasta jooksul pärast süüteo toimepanemist. Taotleja peab hüvitise saamiseks pöörduma ohvriabitöötaja poole.

Üle poole ohvriabisse pöördujatest on perevägivallaohvrid. Alates 2011. aastast on perevägivallakuritegude osakaal nii kõigist kuriteoliikidest, kui ka vägivallakuritegudest pidevalt kasvanud. 2015 moodustus perevägivald kõigist kuritegudest hinnanguliselt kümnendiku. Kasvanud ei ole mitte kuritegude arv, vaid meie teadlikkus nende toimumisest. See tuleneb riigi poolsest panusest probleemile tähelepanu juhtimisel ning seetõttu tegeletakse sellega süvitsi, mille läbi on kasvanud ka inimeste teadlikkus.  Inimesed  saavad tuge ja leiavad endas  julgust olukorda muuta otsides lahendusi. Siit ka meiepoolne, ohvriabitöötajate üleskutse: probleemi märgates, ärge jääge kõrvaltvaatajaks, võibolla just Teie olete see, kelle abist sõltub teise inimese heaolu ja turvalisus.

Politseiametnikud on ohvriabitöötajatele väga olulised võrgustikupartnerid. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel annab võimaluse kiiremalt ja tõhusamalt vägivallale reageerida ning ohvrile parimat abi pakkuda. Kasvanud on ka ennetustöö, näiteks käiakse koos politseiametnikega  koolides rääkimas kohtinguvägivallast. Selgitustöö aitab noortel juba suhte algul ära tunda märke, kuidas vägivald võib avalduda. Lisaks õpetame, kuidas sellises olukorras käituda.

Igaüks võib sattuda keerulisse olukorda, kus vajab sellest väljatulekuks teiste abi ja toetust. Oluline  on mitte jääda oma muredega üksi – koos ohvriabitöötajaga on võimalik leida lahendusi.

Info ohvriabi ja lepitusteenuse kohta, ohvriabi töötajate kontaktandmed

Virumaa Ohvriabikeskused asuvad:

Jõhvis: politseimajas aadressil Rahu 38, telefon on 337 0778; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kohtla-Järvel: pensioniameti majas aadressil Pärna 24, telefon on 339 5712; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Narvas: politseimajas  aadressil Vahtra 3, telefon on 357 9028; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Isikliku abivahendi kaardi väljastamise kord alates 01.01.2016.a.
Alates 01.01.2016.a väljastab isikliku abivahendi kaardi Sotsiaalkindlustusamet (pensioniameti töötajad või interneti teel).
Väljastatud kaardid kehtivad kuni väljaandmise kuupäevani. Isiklku abivahendi kaarti või abivahendit taotlema minnes on vaja kaasa võtta uus arstitõend, kus on märgitud abivahendi vajadus koos ISO-koodi täpsusega.
Abi ja info saamiseks võib pöörduda valla sotsiaaltöötaja poole tel 3325150.

Vaata lähemalt SIIT