Alates1.juulist 2019 muutub surma registreerimise kord Eestis, mille tulemusel ei saa kohalikes omavalitsustes surma registreerida.

Sellega muutub surma registreerimise süsteem ja surmafakti andmeid hakkab rahvastikuregistrisse edastama meditsiiniasutus (nt perearstid, haigla, kohtuarst). Seaduse muudatusega lõpeb linna- ja vallavalitsustel õigus surma registreerida.

Tervishoiuteenuse osutaja vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse automaatselt. See tähendab, et edaspidi saab matmiseks vajaliku dokumendi (surmatõendi) tervishoiuasutusest, mitte kohalikust omavalitsusest. Surmatõendi võib välja printida ka perearstikeskuse pereõde, sekretär või kliiniline assistent.

Samas saavad lahkunu lähedased aga kohalikust omavalitsusest jätkuvalt taotleda matusetoetust.

Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb matmiseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest.

Rohkem infot SIIT JA SIIT 

 

 

Surma registreerimine ja matused (eesti.ee)

Surma registreerimise avaldus

 

Surmakanne koostatakse Eesti perekonnaseisuasutuses (linna- või vallavalitsus) , kui:
1) isiku surmakoht on Eestis,
2) surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või
3) surnud isikul oli Eesti kodakondsus. Eesti perekonnaseisuasutus koostab surmakande punktides 1–3 nimetatud juhul, kui surm pole registreeritud välismaal.

Surmakande koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, nende puudumisel raviasutuse juht, politseinik või muu ametnik.

Surmakanne koostatakse kolme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast.

Avaldaja esitab:
- arstliku surmatõendi või kohtuotsuse surma fakti tuvastamise või surnuks
kuulutamise kohta
- surnud isiku passi või ID kaardi

- enda passi või ID kaardi

 

Surma tõendamiseks väljastatakse avaldajale surmatõendi.

 

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.
Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.

Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Toila valla kalmistud

Eesti kalmistute info - Eesti kalmistuportaalist (HAUDI) saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused.