Pühajõe kirik

Vanemas kiriklikus ajalookäsitluses, mille tõlgendamised elavad oma iseseisvat elu edasi juba pärimuslikus ajaloos ja folklooris, peetakse Pühajõge eestlaste muinaspiiriks. Nii kirjutab Arnold Schulbach "Õitsituledes" (1922), et läinud aastatuhande alguses ulatunud põhjaeestlaste asupaikade piir ida poole ainult umbkaudu Pühajõeni, mis toona olnud usutavasti palju veerikkam ja laiem, voolates kek metsavaikust, kus inimesed tema rahu segamas polnud. Majesteetlik jõgi tekitas looduslaste hinges pühalikke tundeid, sealt siis ka nimi. Piirialale tunnuslikult peegeldavad rahvasuust kirjapandud mälestused-kohalood piirkonna asutusajalooga seotud pärimust ning eri rahvaste vahelisi omaaegseid võimusuhteid.


Rahvatraditsiooni järgi on Pühajõe nimetus sellest, et selle jõe kaldal asunud püha hiis ja ohvrikivi. Teise jutu järele olla ristiusuu tulles ümberkaudne rahvas aetud kõik sellesse järve, kus neid ristitud. Sellest ajast saadik nimetatavatki jõge Pühajõeks. EKLA, f200, m173, 16/24- Jõhvi khk.


Vene kiriku kroonika aga räägib, et Pühajõe ääres olla enne Põhjasõda olnud vene külad ning ka vene kirik. Olla ka jutt, et mäe sees leidub kulda, vist kiriku varandused, isegi Pühajõgi olla oma nime selle kiriku järgi saanud. Kust kroonikakirjutaja need andmed saanud, pole kroonikas öeldud, igatahes kohalik rahvas küll neid jutte ei tunne. Jüri Eljas. EKLA, f200, m173. 16/20 - Jõhvi khk.


Pärimusteated ristikiriku rajamisest maarahva pühakohta on inspireerinud looma uusmuistendeid ehk tavakeeli legende, mille stiil on rahvusromantilise  kirjandusega äravahetamiseni sarnane. Siinkohal võrdluseks üks näide:


Muistsed eestlased, kes juba mitutuhat aastat tagasi Pühajõe kallastel elasid, pidasid jõge pühaks. Jõe alamjooksul, mis tollal oli lai ja veerikas, asus merepangal muistne hiis. Pisut üleval pool voolavad POühajõkke ohvriallikad. Mõnede rahvapärimuste järgi saanud Pühajõgi oma nime sellest, et ristiusus tulekul  aetud ümbruskonna rahvas jõkke, kus siis neid ristitud. Vanal ajal olnud Pühajõgi eestlaste ja vadjalaste vaheline muinaspiirijõgi- vadjalased olnud ida pool ja eestlased lääne pool jõge. Suure katku ajal polevat see hirmus taud üle jõe läinud. Kui mõnel neiul polevat noormeeste juures edu olnud, siis tulnud sel neiul suvel neljapäeva õhtul täiskuu ajal jõkke suplema tulla ning kohe saanud ta siis vastupandamatu võlu. Vanad tüdrukud võtnud Pühajõest kuuvalgel vett, roninud siis lähedaste puude otsa ja vihelnud endid seal. Nii loodetud kiiremini mehele saada (http://www.hot.ee/est/tsp/park/legendid/legendid.html).


Pühajõe küla on kantud Põhja-Eesti vanimasse kohanimestusse Liber Census Daniae. Esimesed kirjalikud teated sellest kuue adramaaga külast on pärit juba 1241.a. Pühajõe kiriku lugu on aga kaunis näide pühakoja taassünnist taasiseseisvunud Eestis.

Tekst on võetud Marju Kõivupuu raamatust "101 Eesti pühapaika" Tallinn, Varrak, 2011 lk. 118-119.

Pühajõe kirikust on kujunenud mainekas kontsertide korraldamise paik, kus korduvalt on olnud võimalik kuulata ka Veljo Tormise loomingut. Märkimata ei saa jätta sedagi, et Pühajõge on samani,melise luulekoguga austanud vene poeet Igor Severjanin (Lotarev), kes 1918.a. elas alaliselt Toilas.


Pühajõe kirik oma lihtsuse ja askeetlikus olekus mõjub maastikul koduselt ja turvaliselt.

Loe ja vaata lisaks :
Wirumaa. Maakonna minewikku ja tulewikku käsitaw koguteos. Rakvere, 1924.
Toila valla kodulehekülg http://www.toila.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/243/I/152
Ülo Vaher Pühajõe kirikul uued vitraazid http://www.eestikirik.ee/arhiiv/99/12/01/varia.html
Radari pilootprojekt.Ajalooline traditsioon: Jõhvi - http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=1%F5hvi&id=352
R: Kõivupuu, Marju 101 Eesti pühapaika Tallinn: Varrak, 2011 lk.118-119

 

 

EELK Pühajõe kogudus

Registrikood 80210332

Pühajõe küla, 41701 Voka

puhajoe@eelk.ee

Hooldajaõpetaja: Peeter Kaldur, peeter.kaldur@eelk.ee

EELK Pühajõe kogudusse kuulub täna 54 maksumaksjat. Koguduse juhatuse esimeheks on Tiiu Truupõld. Koguduse põhiülesanne on kogukonna vaimulik teenimine : jumalateenistused, kiriklikud talitused nagu ristimine, leeritamine, laulatamine, matus, piht, õnnistamised.

Jumalateenistused toimuvad üle nädala  pühapäeviti kell 13.00

Pühapäevakool on  iga kahe nädala järel neljapäeval kell 16.

Kogudusel on kaks sõpruskogudust. Esimene Kesk Soomes Alavusel ja teine Põhja Saksamaal Hattstedtis.

Ajalugu

1467.a. ehitati esimene puidust kirik Pühajõele.

Praegune kirik ehitati aastatel 1836-1838, ehitusmeistriks oli Madis Strauch Künnapõhjalt ning aasta hiljem  önnistati sisse.  

1933.a. alustati kiriku suurt ümberehitust.Tõsteti kõrgemaks pikihoone lagi, andes sellele kumera nurgalahenduse. Sellega muutus kõrgemaks kooripealne, kuhu nüüd paigutati orel. Kirikusse ehitati kaks ahju, telliti uued kahekordsed aknad ja uksed. Järgmisel aastal tehti uus pilpakatus ja valgendati kirik väljast.

1939.a. iseseisvus kogudus.

1968.a. kogudus likvideeriti, kirik jäi kasutuseta ja lagunes.

Kohaliku majandi juhi  Kalju Metsalu eestvedamisel ja Voka EPT juhataja Arno Miti kaasabil telliti ENSV Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudist kiriku restaureerimise projekt, esialgse plaanina võtta kirik kasutusele tavandi-kontserdihoonena. Töid alustati Ida-Virumaa Restaureerimisvalitsuse poolt 1988.a.

Kirik sai uue  immutatud pilbastest katuse, remonditi torn ja pandi torni  tippu uus muna, kukk ja rist.

Sisemiselt sai kirik täiesti uue näo: ehitati puidust katuslagi, paeplaatidest põrand. Seati sisse elektrivalgustus ja elektriküte. 1989.a. lõpuks lõpetati arhitekt Kullervo Kliimandi projekti alusel teostatud taastamistööd                    

Esimene jumalateenistus uues kirikus peeti sama aasta  jõuluõhtul. 1990.a. märtsis registreeriti Pühajõe kogudus ning 23. juunil 1990.a. pühitses kiriku peapiiskop Kuno Pajula.

Interjöörile annavad piduliku valgussära (kunstnik Dolores Hoffman, teostas OÜDomini Canes 1999) kolm vitraažakent, mis saadi annetajate toel, ida küljes ja lõunas vana restaureeritud altarimaal Taevaminek, mille maalis R.Aueri 1899.a.

2009.a. septembris sai valmis kogudusemaja, mille õnnistas sisse peapiiskop Andres Põder. Algselt köstri elamuks  rajatud maja on paarisajaaastane. Maja esimesel korrusel on avar saal (nn talvekirik), koguduse kantselei ja abiruumid. Edaspidi on soov laieneda maja II korrusele.

Ka kiriku 25 aastane  pilpakatus ei pea enam hästi vett ja vajab väljavahetamist.

Maja kasutavad täna kogudus ja 2009.a. loodud külaselts.

Pühajõe kirik on armastatud kontserdipaigaks ümbruskonna inimestele. 

Pühajõe koguduse majanduslik suutlikkus sõltub annetustest ja toetustest: liikmeannetused, kiriklike talituste eest tehtavad annetused, abi, mis laekub sõpruskogudustelt, Toila vallavalitsuse toetus kiriklike pühade läbiviimisel.  

Kui teil on soovi toetada meie koguduse tööd, siis annetusi on võimalik tasuda sularahas pühapäeviti kirikus või ülekandega koguduse arveldusarvele

 EELK Pühajõe kogudus,  a/a EE812200001120022912 Swedbank

Annetuste puhul palume märkida annetaja nimi, registri- või isikukood ja maksukorralduse selgitusse „annetus" , see on  on vajalik tulumaksutagastuse saamiseks Maksuameti poolt tuludeklaratsiooni esitamisel.

            

Suur tänu lahketele annetajatele!