Kui vajad kiiresti politseid – helista 112!

 KUIDAS HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112?

·         Helista 112, kui vajad KIIRET abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (nt perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).

·         Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt Häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.  

·         Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.

·         Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu abi on vaja. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb Häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.

·         Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.

·         Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.

·         Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.

·         Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.

·         Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.

·         Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.

·         Kõik hädaabikõned salvestatakse.

 

Kodust tuleohutust aitavad hinnata teie kodule lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.

 

Päästeamet 11.04.2017

Üle 1000 idavirulase kutsus märtsikuus politseid valelt numbrilt.
Kui vajad kiiresti politseid – helista 112!
Ivar Kasema, Häirekeskuse Ida keskuse juhataja

Eestis on juba ligi kaks aastat kehtinud üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Eesti läks 11. veebruaril 2015, sümboolselt Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112. Sellest ajast tuleb numbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja kindlasti ka politseid.

Häirekeskus jälgib pidevalt hädaabinumbrile helistamise statistikat. Elanikkonna pideva teavitamisega oleme saavutanud inimeste kõrge teadlikkuse hädaabinumbrist ja arusaamise, et ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega on abi kutsuda lihtsam ja kiirem. Kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks teeb valdav osa inimesi Häirekeskusesse nüüd ühe kõne numbril 112 varasema erinevatel numbritel tehtud mitme kõne asemel. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest tehakse praegu juba 93% ainult numbrile 112.

Endise politsei numbri 110 valimine on praeguseks pea kõigis maakondades jõudsasti vähenenud, jäädes enamasti alla 8% Häirekeskusesse tulevatest hädaabikõnedest. Ka Ida-Virumaal on elanike  teadlikkus sellest, et politseid tuleb kutsuda numbrilt 112, järjepidevalt paranenud. Näiteks 2016. aasta detsembris tehti Ida-Virumaalt Häirekeskusesse tulevatest hädaabikõnedest 21% numbril 110. Kuid nüüd 2017. aasta märtsikuus tehti Ida-Virumaalt 110-le juba vaid 8% kõnedest. Siiski tähendab see, et kuu aja jooksul kutsus numbrilt 110 abi kokku 1211 Ida-Virumaa inimest. Need rohkem kui 1000 inimest tegid iseendale karuteene, sest 110-le helistades võib abi saamine olla aeglasem.  

Miks on vajalik ja arukas kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid ühelt numbrilt 112? Üks hädaabinumber 112 muudab kiires hädaolukorras abi kutsumise lihtsamaks ja abi saatmise kiiremaks. Meeles on vaja pidada üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, milliselt numbrilt kutsuda kiirabi, milliselt päästjaid või politseid. Kui helistate 112, saate ühelt numbrilt ja ühe kõnega kohale kutsuda nii kiirabi, päästjad kui ka politsei või mitu abiosutajat korraga – Häirekeskuse päästekorraldaja selgitab, mis juhtus ning Häirekeskusest saadetakse välja kogu vajalik abi. Teil ei kulu aega mitmel numbril ja mitmes kõnes õnnetuse asjaolude selgitamisele. Ühelt numbrilt 112 on Häirekeskuse töösaalides kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiirem, täpsem ja üle Eesti ühetaoliselt heal tasemel. See kõik tähendab ka kiiremat abi kohalejõudmist. Ka politseid tuleb kindlasti kutsuda numbrilt 112, mitte numbrilt 110. Numbrile 112 rakenduvad abi saatmist kiirendavad tehnoloogilised lahendused, mis numbrile 110 ei rakendu. Näiteks ei positsioneerita numbrile 110 helistaja asukohta, mis on kiire abi saatmiseks väga oluline ning asukoha selgitamisele võib hädaabikõnes kuluda aega olukorras, mil iga sekund on elutähtis. Kui te aga helistate numbrile 112, positsioneeritakse teie telefon, Häirekeskuse päästekorraldaja näeb asukohta digikaardil ning võimalikele asukohta täpsustavatele lisaküsimustele kulub kõnes tunduvalt vähem aega.

Seetõttu on aeg number 110 mälust pühkida – see number kaob peale üleminekuaega kasutusest. Inimestel on olnud pikem mõistlik üleminekuaeg ühe numbriga 112 harjumiseks. Praegu veel suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Kuid number 110 kaob kasutusest, kui selle kasutus on kõigis maakondades jõudnud miinimumini. Kutsun üles ka  omavalitsusi, asutusi ja ettevõtteid jälgima, et teabematerjalides ja teadetetahvlitel ei antaks elanikele valeinfot – number 110 tuleb kõikjal asendada numbriga 112. Kui vajate kiiresti kiirabi, päästjaid või politseid – helistage Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning te saate abi kiiremini ja kvaliteetsemalt! 

 

Päästeameti soovitused külmaperioodiks:

Hoidu ülekütmisest

Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Hoidu toas suitsetamisest

Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik, eriti kui seda teha voodis. Möödunud aasta jaanuari 11 hukkunust pooled olid voodissuitsetajad.

Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel

Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

Kontrolli suitsuanduri korrasolekut

Elusid päästab ainult  töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.

 

 

Küünalde põletamisel tuleb jälgida tuleohutust

Selle juures ei tohi unustada tuleohutust, sest hooletus lahtise tule kasutamisel on üks suuremaid tulekahjude tekkepõhjuseid.

 „Oma kodude tuleohutuse tagamiseks on kõige olulisem võimalikke ohte endale teadvustada ja nende üle järele mõelda. Kui me teame, kus ohud varitsevad, oskame me neid ka vältida ning juba juhtunud õnnetuse korral õigesti käituda. Kindlasti peab igas elamises olema ka töökorras suitsuandur. See annab kahjutulest varakult märku ning jätab inimestele piisavalt aega reageerida ja tuli kustutada või evakueeruda ja päästjad kutsuda," õpetab Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak.

Õnnetuste vältimiseks tuleb meeles pidada:
·         põlevat küünalt ei tohi kunagi jätta täiskasvanu järelvalveta
·         küünlad tuleb paigutada nii, et lapsed või koduloomad neid mänguhoos ümber ei ajaks
·         enne kodust lahkumist või magama heitmist tuleb kontrollida, kas küünlad on kustutatud
·         küünlad tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele
·         küünlad peavad olema ohutus kauguses kergesti süttivatest esemetest, näiteks kardinatest
·         küünla ümber ei tohi paigutada pärgasid ega muid kaunistusi, mis võtavad kergesti tuld
·         teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest kõrge temperatuur võib parafiini süüdata
·         õueküünlaid tohib põletada ainult õues ning eemal kergesti süttivatest materjalidest

Oma kodu tuleohutust saad kontrollida aadressil www.kodutuleohutuks.ee või tellida kodunõustamise päästeala infotelefonilt 1524.

 

Kemikaaliettevõtete väline elanikkonnakaitse kava
Eesti keeles
Vene keeles

 

Talviste ilmadega tekkinud jää on petlikult õhuke

Päästeamet paneb kõigile südamele, et veekogusid katvale õhukesele jääle minek on väga ohtlik. Samuti tuleb lapsevanematel  oma lastele meelde tuletada, et praegune jää neid veel ei kanna.

Viimase nädala külmemad ilmad on paljudele veekogudele taas õhukese jääkihi tekitanud. Jääle minek on siiski ohutu alles pärast paarinädalast külma, kui tekkinud on vähemalt 10 cm paksune pragude ja lõhedeta jääkate. Samas võib jää paksus ka ühe veekogu peal olla väga erinev. Jää on õhem voolava veega kohtades, nagu jõekäänakutel, ojade või kraavide suubumiskohtades ja allikate juures. Samuti koolmekohtadel ja kõrkjate või sildade lähedal.

„Isegi hea ujumisoskuse korral on jääauku kukkumine väga ohtlik, sest omal jõul sealt välja pääsemine võib osutuda äärmiselt keeruliseks. Külmas vees kaotab täiskasvanud inimene 10 minutiga teadvuse. Lapsed või eakad veelgi kiiremini. Seega päästab jää murdumise korral vaid väga kiire abi," selgitab Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

„Lapsevanemad peavad leidma aja, et oma lastele jääga seotud ohte selgitada. Tavalisest keelamisest ei pruugi alati abi olla ning seega tuleks rääkida nõrgal jääl mängimise võimalikest tagajärgedest. Nii on lastel turvaline ja vanematel rahulikum meel," lisab Uustalu.

Nõrgal jääl viibijatest ei tohi kindlasti niisama mööda jalutada, vaid nad tuleb end ise ohtu seadmata jäält kohe ära kutsuda. Abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.

Ohtlikus olukorras käitumise või läbi jää vajunud inimeste päästmise kohta saab lähemalt lugeda Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/kodanikule/veeohutus/jaaohutus.html 

Kui külmakraade on olnud lühikest aega, on veekogudel olev jää habras ning külm vesi, mille sisse võib vajuda, on inimesele eluohtlik!

Kuigi mõne veekogu jääkatet vaadates võib tunduda, et jää peab veel vastu, on selle paksus ja struktuur erinevad ka ühe veekogu piires. Lisaks peab arvestama, et jääolud muutuvad isegi päeva jooksul. Jääkate, mis hommikul veel inimese raskust kandis, on pärastlõunaks õhemaks sulanud ja murdub sellel käies. Eluohtlik ei ole mitte jää, vaid külm vesi selle all. Vajuda läbi jää külma vette on eluohtlik!

Emad, isad, vanavanemad ja õpetajad! Palun rääkige lastele, miks ei tohi minna veekogu jääle!

Lastel puuduvad teadmised ja kogemused, et ohtusid ennetada. Palun rääkige lastele, miks ei või minna veekogu katvale jääle mängima! Rääkige, mis võib nendega juhtuda!

"Aga ma oskan ju ujuda! Ma ei vaju vee alla ja ronin jää peale tagasi", on väited, mida olen kuulnud laste suust veeohutuse teemalistel koolitustel. Tegelikkuses aga  ujumisoskus ei päästa, kui inimene satub vette, mille temperatuur on vaid 4 kraadi. Nii külmas vees jahtub lapse keha minutitega ja ta ei suuda end liigutada.

Hoidke oma lemmikloomi jääga kaetud veekogudest eemal!

Sarnaselt lastele ei oska loomad hinnata ohtusid jääga kaetud veekogul. Neile kahjuks ei saa seda ka selgitada. Jalutades lemmikloomadega looduses, peate olema valvsad, ja takistama neil veekogule minemast. Ka loom vajub läbi õhukese jääkatte ning ei pruugi saada iseseisvalt välja külmast veest. Minnes oma loomale appi, seate te ka ennast eluohtlikku olukorda.

Õnnetusi on kergem ära hoida, kui tagajärgi likvideerida!

 

Töökorras suitsuandur päästab Sinu elu

Eluhoonetulekahjud Ida-Virumaal on saanud alguse peamiselt hooletusest. Inimeste hukkumise on tinginud töökorras suitsuanduri puudumine. Kui tulekahju avastatakse liiga hilja, siis inimelu enam päästa ei ole võimalik. 

Suitsuandur päästab elu. Enamik eluruumide tulekahjudest saab alguse öösel, millal pererahvas magab. Suure tõenäosusega inimesed enam ei ärka, sest uni süveneb mürkgaasi sisse hingates. Väike elupäästja reageerib juba vähesele suitsule ja äratab inimesed valju heliga, mille müratugevus kolme meetri raadiuses on umbes 85 detsibelli. Sama vali müra on näiteks tipptunnil liikluses, seda põhjustavad raskeveokid või tehaste töö. Suitsuandur on seega väga efektiivne abivahend elude päästmiseks ja peab olema igas kodus.

„Kui Sa vähegi hoolid endast, oma lähedastest, perest, lastest, siis paigalda oma koju kõige odavam elukindlustus, milleks on suitsuandur. Sellega päästad enda ja oma lähedaste elud võimaliku tulekahju korral. Kingi suitsuandur ka oma naabrile, sest tema juures juhtuv õnnetus seab ohtu ka Sinu elu. Need ei ole tühipaljad sõnad, sest igapäevased kurvad sündmused tõestavad seda pidevalt," tuletas suitsuanduri olulisust meelde Päästeameti Ida päästekeskuse ennetusbüroo juht Maido Nõlvak.

Hooletus suitsetamisel. Sageli kiputakse suitsetama diivanil, tugitoolis või isegi voodis. Mugav asend ja lõõgastav tegevus soodustavad magamajäämist. Inimene uinub enne, kui ta jõuab oma sigareti kustutada. Tulekahju vältimiseks tuleb suitsetada elamust väljaspool ja pärast seda koni hoolikalt kustutada. Inimese hukkumise tulekahjus tingib eriti see, kui suitsuandur on enne siseruumides suitsetamist laest alla võetud.

Lahtise tule hooletu kasutamine. Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta. Põlevat küünalt ei tohi asetada kergesti süttivate esemete ja materjalide lähedusse ning toast lahkudes tuleb küünal alati kustutada. Igasuguste tuletööde (keevitamine, gaasipõletite kasutamine jne) tegemisel peab jälgima tuleohutusnõudeid. Tuletikke peab hoidma lastele kättesaamatus kohas ja neile selgitada, et tulega mängimine on keelatud.

Elektriseadmetest tingitud tulekahjud. Tulekahju võib põhjustada nii hooletus elektriseadmete kasutamisel kui ka seadme rike. Õnnetusest hoidumiseks tuleb jälgida, et kodumasinad ja pistikud oleksid töökorras. Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi üle koormata. Ka väikeste elektriseadmete vigased juhtmed võivad põhjustada tulekahju. Eriti tähelepanelik tuleb olla elektriliste kütteseadmetega. Elektriseadmeid tuleb kasutada vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele ja kasutusjuhendile. 

 

Päästeameti soovitused ohutuks jaanipäevaks

Veekogu ääres viibides hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Puu või söega köetav grillahi tuleb asetada hoonest viie meetri kaugusele. Need, kes otsustavad jaanipühad veeta tubases korterikeskkonnas, tuletame meelde, et rõdu on hoone osa ja rõdul grillida ei tohi, väljaarvatud selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid. Selleks sobib näiteks pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.

Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Vaata ka tuleohutusnõuannete kaarti: http://paasteamet.ee/dotAsset/10309e59-e72d-48b8-a0bb-09cef341dc0b.pdf

Meelespea lõkketegijatele:

·         Enne lõkke tegemist tuleb veenduda selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Siinkohal tuleb üle rõhutada, et tegemist on minimaalse kaugusega, see võib alati suurem olla.

·         Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks.

·         Kindlasti jälgige ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetrit sekundis, ehk nõrga tuulega. Tuule suund ei tohi olla hoonetele ega ladustatud põlevmaterjalile.

·         Austage kindlasti ka oma naabreid. Kui ikka tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma.

·         Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti.

·         Ärge jätke lõket järelevalveta.

·         Kui lõketegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed üle valada veega või katta pinnasega.

Selliselt tehes võime kindlad olla, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.

Täpsemaid lõkketegemise juhtnööre saab küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.

Näpunäited, kuidas grillida ohutult leiate http://eelmine.kodutuleohutuks.ee/et/Hoia-ara/lahtise-tule-kasutamine/grill