20.sajandi algul, koos seltsiliikumise tõusuga, oli praegusel Toila valla territooriumil kaks tuletõrjeühingut, Toilas ja Konjus, kes ühiskondliku töö, pidude korraldamisest saadud tulude ja annetuste abil  ehitasid seltsimajad.

Konju seltsimaja avati 1908.a. Saalis oli 300 nummerdatud kohta, millest pooled olid toolid (ja pooled pingid), peale selle oli veel 36 kohta rõdul. Laval oli tiibklaver, lava ees punane villane eesriie,  orkestriauk, kust pääses suflöör oma kohale lava all, saali kõrval oli jalutusruum, kus peo ajal töötas einelaud. Lisaks veel riideruum ja kassaruum ning majahoidja väike korter, mida kasutasid vajadusel näitlejad ja muidugi torn, mis oli vajalik voolikute kuivatamiseks.  Ühingu juurde kuulus puhkpilliorkester. Koos käis segakoor. Konju rahvamaja põles maha 9.mail 1945.a.

Nõukogude võimu alguses loodi rahvamaja  Voka 7-klassilise mittetäieliku keskkooli juurde. Kord nädalas käis rändkino.

1954.a. asuti ümber Voka postijaama hobusetalli. Saksa sõjavangide poolt ümberehitatud ruumidesse, kus oli väike puukütte ahjudega saal väikese lava ja sammastele toetuva rõduga. Samas saalis tegeleti ka spordiga.

Voka kasvas. Pea olematu  isetegevus ja sportimine sai hoo sisse koos Voka EPT loomisega 1961.a. Rahvamaja  nimeks sai Voka a/ü klubi ja finantseeriti seda ettevõtte vahenditest. Majas tehti suur remont, klubihoone  seinad laoti kõrgemaks, tehti lamekatus. Lava sai kõrguseks 5m, laius 8m , sügavus 5m . Esinejatele ehitati ruumid lava taha keldrisse, kunstnikule lava peale tuba. Saal sai vanad punase riidega kaetud klapptoolid Eesti NSV Riiklikust Draamateatrist. Saalis 330 kohta.  Uue kahekordse osa ladusid tudengid -eüekad 1970.a., siseviimistluse tegid kohalikud töömehed, klubi uus hoone avati 1971.a. Puhkpilliorkester , kaks segarahvatantsurühma, nais- ja meesansambel jt.   Sportlased ja isetegevuslased jagasid sõbralikult ruume kuni valmis spordihoone 1980.a. Majas olid stationaarne kinonäitamisruum, filme sai vaadata kaks korda nädalas.

1982.a. valmis Voka EPT olmekorpus, kus peale kontoriruumide oli veel suur saal ja baar.

A/ü klubi töötas edasi vanas hoones. Olmehoone saal oli mõeldud ainult suurteks kõnekoosolekuteks, välisjalanõudega ei olnud isegi soovitav siseneda, sest maas oli ju puitparkett. Kontserdid ja peod toimusid vanas klubis , kuid külalisi kostitati juba  baaris. Väiksemat sorti kohtumis-ja peoõhtud ning mälumäng toimusid baari ruumides

1987.a. alustati uue klubi projekteerimist vanale staadionile. Klubitöötajad ja ringijuhid käisid projekteerijatega kohtumas ja rääkimas sellest, millist maja, milliste ruumidega sooviksid. Eelprojekt sai valmis ja ka kinnitatud 1989.a.   Voka kultuurimaja ruumiprogrammis oli vaatesaal 400 kohta koos lavaga, näituse ja tantsusaal 160 m2, 6oo m2 erinevatele ringidele (nt puhkpilli harjutusruum 150m2),  raamatukogu 120m2 jm. 1991.a. oktoobriks saabusid kultuurimaja ehitusjoonised, kuid aeg muutus ja unistuste maja ei saanud kunagi valmis.

1993.a. kui kogu EPT süsteem lagunes, viidi a/ü klubi Toila vallavalitsuse alluvusse. Puhkpill, segakoor, seagarahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm,naisansambel .

2001.a. alustas tööd Toila valla Kultuuri-ja Spordikeskus, mis ühendas  kogu Toila valla kultuuri ja spordi.

2002.a. müüdi klubi maha kui amortiseerunud. 

2002.a.  jätkati klubitööd EPT olmehoones. Isetegevuslastele eraldati ruumid I korrusel. Tegutsesid puhkpill, rahvatantsurühmad, segakoor.

 

Kohtla-Nõmme Rahvamaja hoone on ehitatud 1952. aastal. Maja on ehitatud tollele ajastule omaselt uhkes stalinistlikus stiilis, kuid 1970ndate aastate kapitaalremondi tulemusena pole külluslikust sisearhitektuurist tänaseks enam midagi säilinud. Kuni 1993. aastani kandis maja nimetust Ed. Vilde nim. Klubi ning oli Kohtla kaevanduse alluvuses. Pärast Kohtla-Nõmme valla moodustamist sai majast valla allasutus ning hakkas kandma nimetust Kohtla-Nõmme Rahvamaja. Oma hiilgeaegadel 1960ndatel ja 70ndatel aastatel töötas majas kümneid ringe ning vilgas isetegevus käis varavalgest hilisõhtuni.

Tänastes oludes on oma 4 erineva saali ning kolme korrusega arusaadavalt liiga suur ja luksuslik ehitis. Õnneks aga jätkub endiselt neid, kes rahvamajja tee leiavad, et seal õhtuti meeldivate hobidega tegeleda.

Tegutsevad erinevad huviringid, mis sobivad nii täiskasvanutele kui ka lastele. Samas toimuvad erinevad valla kultuuri sündmused. Töötab jõusaal ning on avatud duširuumid. Kohtla-Nõmme Rahvamaja hoones tegutseb Noortekeskus ja asub Rahvaraamatukogu koos postipunktiga.